maapõu. Siin leidub tina, tsinki, nioobiumit ja kivi sütt. Ilmselt on see aga merepõhjast ammutava nafta ja maagaas, millele riik võlgneb tänu oma rikkuse eest. 4.1 TAIMKATTE ERIPÄRA Suures plaanis koosneb nigeeria territooriumi kuivemast põhjaosast ja niiskemast lõunaosast. Lõunas on kakaopuude, heveapuude ja maapähkliistandusi, põhjas, kus valitseb savann, tegeldakse peamiselt karjakasvatusega. Traditsiooniliselt põllunduses viljeldakse väga erinevaid toidukultuure 4.2 LOOMASTIKU ERIPÄRA Nigeerias elab jaanalinde, mis on väga ohustatud liik on ka väga tuntud loomad kaelkirjakud, aafrika elevandid, gepardid, jõehobud, paljud eri ahvi sorte jne. 5. INIMTEGEVUS Nigeerias kaevandatakse palju naftat ja sellepärast on see suhteliselt rikkas riik, kuigi see kahjustab maapinda väga. Sealjuures tavainimesed tegelevad karjakasvatuse ja küttimisega. 6. VAATAMISVÄÄRSUSED
hävinemine, mürkide kandumine vette, abinõuks mahepõllundus ja viljavaheldus. Venezuela põllumaj. haritav maa moodust. 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride(suhkruroog,kohvi-ja kakaopuu, banaan, puuvillapõõsas,sisaliagaav,kookospalm) saagist saadakse istandustest. Toidukultuure(mais, riis, sorgo, kartul, maniokk, aeduba, köögivili) kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel(apelsinid, avokaadod, mangod), ning tubaka ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus(veised,sead,lambad,hobused,kitsed, eeslid)on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel.
piirkonnas ning kariibi andide ja Orinoco jõe vahelisel alal. Naftat ja maagaasi tarbib keemiatööstus. Guajaana mägismaa põhjaosas kaevandatakse rauamaaki, boksiiti, kulda ja mangaanimaaki. Osa rikastatud rauamaaki veetakse Ciudad Bolivari sadama kaudu välja, osa tarbitakse kohapeal. Kaevandatakse ka kivisütt, teemante, fosfaate, asbesti, asfalti, väävlit, nikli-ja vasemaaki. Haritav maa moodustab Venezuela alast 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride saagist saadakse istandustest, toidukultuure kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel ning tubaka-ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel. Oluline on kalapüük. Maanteid on 96155 km, raudteid on 682 km. siseveeteid on 7100 km. maracaibo järvel ja Orinoco jõel saavad sõita ka merelaevad. Tähtsad sadamalinnad on La Guaira, Puerto Cabello, Maracaibo, Ciudad Bolivar. Naftajuhtmeid on 7484 km ja gaasijuhtmeid on 5262 km. lennujaamu on 373
(vähid, molluskid, veetaimed) püüdmise ja kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest, saagi töötlemise ja valmistoodangu turustamisega. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Kalanduse alla arvatakse ka kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Haritavat maad, millel toidukultuure kasvatada, on tunduvalt vähem kui vett. Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele, keda inimene ka toiduks tarvitab. Kalanduse alla kuulub ka vesiviljelus, mis tegeleb veeorganismide kasvatamisega looduslikes või tehislikes veekogudes. Kalandus ja vesiviljelus 3 Mereäärse asendi tõttu on Eestis ikka kalapüügiga tegeletud. Põhiline kalapüügi piirkond on Läänemeri, kuid püütakse ka siseveekogudest ja
Sisse veetakse teraviljast 70% ja õli sisaldavast seemnest 98%. Venezuela ekspordib USA-sse, Hollandisse, Saksamaale Kolumbiasse ja muudesse riikidesse. Venezuela impordib USA-st, Brasiiliast, Kolumbiast, Saksamaalt ja muudest kohtadest. d) Põllumajandusliku tootmise vormid Venezuelas on postindustriaalne tootmisviis. On palju talundeid ja istandusi, traviljakasvatusi, milles on toimunud spetsialiseerumine. Nendes toodetakse peamiselt maisi, puuvilju ja muid toidukultuure. Mõnel pool on toimunud spetsialiseerumine. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? a) Peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades). 5 Põhilised põllusaagid on suhkruroog, riis, nisu ja sorgo ja peamised puuviljad on banaanid, plataanid, apelsinid, kookospähklid ja mangod. Kõige tähtsam põllumajanduslik toode töötlemiseks on puuvill, tubakas ja sisal. Venezuelas kasvab kahte sorti tubakat, must ja
d) Soomuldade kahanemine turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tagajärg. 2) Keemiline degradatsioon: a) Hapestumine - happevihmad, biloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkinud happelised ühendid. b) Leelistumine mullareaktsiooni märgatav tõus. c) Saastumine raskemetallidega kui mullas on suur raskemetallide sisaldus, siis ei tohi seal toidukultuure kasvatada, kuna raskemetallid muidu satuvad söögi sisse ja inimene sööb need endale sisse. d) Muldade sooldumine toimub seal, kus sademeid vähe. Mulla peal valge kiht sool. e) Muldade vaesumine toitainetest muudkui võtame ja võtame aga mulda midagi juurde ei tule. 3) Biloogiline degradatsioon mulla biloogilise aktiivsuse langus.
Päikeseenergia Esineb alasid (riigi lõunaosas), Keeruline tehnoloogia, suure mis saavad palju koguse saamiseks kuluks palju päikesevalgust paneele. Bioenergia Palju põllumajanduslikku Põllumajanduslikul maal maad kasvatatakse toidukultuure Tuumaenergia Saastevaba, ökonoomne Jäätmekäitlus, avariioht Tabel 6: Alternatiivenergialiikide puudused ja eelised · Tasub mainida, et kõikide alternatiivallikate kasutamist soodustab USA kui riigi jõukus, samas takistab seadmete hind. USA on maailma suurim energia tarbija ja samas ka tootja. USA ekspordib suhteliselt
Maailmas on kohti, kus ületootmist piiratakse (Soome põllumees saab kompensatsiooni, et ei toodaks nii palju).Toidu jaotumise/ jaotamise ebaühtlus. Arengumaades vaja arendada kohalikku tootmist (Angoola).Läänemaine tootmine on rahamahukas, ei säästa loodusvarasid. 96% rahvastikust ja üle poole haritavast maast asub arenguriikudes, seal on rahvastiku surve haritavale maale suur. Arengumaades on maa 3 – 4% inimeste käes. Rahakultuuride (kohv, kakao, tee ) asemel peaks kasvatama enam toidukultuure. Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine: 28% hukkunud muldadest tingitud valedest harimisviisidest, ülekarjatamisest, metsade raiest. Väetised ja rasked masinad rikuvad muldi. Arvatakse, et 1/6 kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Metsaprobleemid. 1. Ökoloogilisest seisukohast on suurim mure troopiliste vihmametsade hävimine. 2. Meile arusaadavam on parasvöötme metsade muutumine liigivaesteks majandusmetsadeks,nende allakäik koos õhusaaste mõjuga. 3
annaabi.ee 
