Huhuu on jälle sümboliks liiderlikusele ning rumalusele. Ta tundus ka tihti isekas ning eneseimetleja. Ta vaatas end tihti peeglist ning proovis erinevaid riideid selga. Kui tüdines, siis tõmbas ta riided lõhki ning viskas laiali. Inimlikkust peegeldab ka mõlema seisukohast see, et mõlemad valisid üksinda olemise asemel olla teineteisega. Huhuu käis väljast toitu otsimas ning selle asemel, et see ka väljas ära süüa, tuli ta toidukorviga koju, et ka Popi saaks mingi jao kätte. 2. Kui Popi ja Huhuu kahekesi jäid, võttis Huhuu endale õiguse koera mitte millegi eest taga ajada, peksta ja kamandada. Seega võttis endale õiguse hakata peremeheks. Popi lihtsalt kuulekalt allus talle. Ta talus peksmist ning kiusamist. Ka tänapäeval on nii, et üks on liidriks, ning teised on järgijad. Läbi aegade on olnud kuningad ning keisrid, kes juhivad riike ja rahvaid, ning kellele allutakse ja keda järgitakse.
Sellest tulenevalt võivad partnerid teineteisele pühenduda ja üksteist tundma õppides kokku kasvada ning hiljem, veendunud omavahelises sobivuses, astuda monogaamsesse abiellu. Moodne eestlane peab lähisuhetes küll tähtsaks truudust ja usaldust, kuid väärtustab ka mõlema partneri isiklikku vabadust. Ka peab ta meeste ja naiste kohustusi kodus enam vähem võrdväärseteks, see tähendab, et naine ei pea tegema kõiki majapidamistöid ja mees ei pea iga päev sisseoste tegema ja toidukorviga kassa ees sabas seisma. Vaba aega on kaasaegsel napivõitu. Vabad hetkel aga veedab ta ka sõpradega pubis istudes, partneriga väljas käies või oma keha ja vaimu harides. Kindlasti ei ole ta kodukana, kes pärast tööpäeva koju tuleb ja teleka ette lärtsatab. Jõukuse tõttu on tal palju mitmekesiseid võimalusi vaba aja sisustamiseks, mida ta ka ära kasutab. Vähemalt paar korda aastas käib ta ka reisimas- lõõgastumas ja silmaringi laienadmas.
Tal olid süsimustad sõrmed, pikad küüned. Seda taibates pidi nöör ta pea otsast kaksama ning siis keeras eesmineja pea Popi poole. Ta ärkas üles ning tema ees oli Huhuu, sama oli olnud ka unes. Popi ei mõistnud enam midagi. Ta toitus jäänustest, mille Huhuu oli maha pillanud. Ta hakkas Huhuud oma Isandaks pidama, kuigi Huhuu tegi kõike vastupidiselt tegelikule Isandale. Ta käis väljas läbi akna, mitte ukse. Kord kui Popi uut Isandat väga koju ootas, tuli Huhuu toidukorviga, kus olid juurviljad ja verine lihatükk. Verd nähes ehmus Huhuu ja jättis korvi sinnapaika. Popi arvas, et uus Isand tõi talle liha ning koer sõi seda tükki mitu päeva kirstu all. Ta igatses igakord isegi Isanda julmust ja tujukust kui too ära oli. Ta austas teda ja harjus temaga. Kord kui Huhuu tänavakoerte saatel jälle koju tuli, oli ta riided lõhki ja käpad jätsid veriseid jälgi. Ta ronis kõige üksildamasse nurka, kus ravitses urisedes oma haavu ja oli kaua haige
annaabi.ee 
