Plussiks on teeäärne asukoht ja parkimisvõimalused nii maja taga kui ees. Samuti lähedal bussijaamale ning koolile. Kohvik-restoran ,,Arensburg". Plussiks on suurem menüü ja interjöör. Miinuseks kallid hinnad. Orissaare Gümnaasiumi söökla. Plussid: korralik köök, soe toit, odavad hinnad. Miinused: suletakse suveks, koolisöökla interjöör. Kaudseteks konkurentideks on samas majas asuv STÜ kauplus ja väikesed toidukauplused. Nende eeliseks on võimalus tellida saiu-pirukaid suuremas valikus ja müüa odavama hinnaga. Seadmete maksumus Külmvitriin 400 Külmik/sügavkülmik 150 Mikrolaineahi 50 Boiler 100 Fritüür 75 Õhupuhasti 200 Veemõõtjad 100 Voolumõõtjad 100 Remondivahendid 25 Muusikakeskus 100 Väikevahendid 200 Televiisor 400 Kokku 2000 Kokkuvõte
õiguse tervikuna. Ettevõtja hakkab etteantud kaubamärgi all oma klientidele sama teenust pakkuma. Frantsiisiandja on juba välja töötanud eduka ärikontseptsiooni ning tal on juba mitu selle järgi toimivat äri, mis lubab äri veel enam laiendada. Sellise ärimudeli populaarsus kasvab ja see tekitab ettevõtlikel inimestel soovi kasutada samasugust ärikontseptsiooni. Äriformaadi frantsiis on eriti populaarne toitlustuses, näites kiirtoidurestoranid, ning teeninduses, näiteks toidukauplused. 6 3 FRANTSIISI SEOS KAUBANDUSEGA Frantsiisi peetakse üheks parimaks viisiks turule sisenemiseks.Frantsiisis on kaks osapoolt. Frantsiisivõtja ehk firma või isik kes soovib väheste riskidega ja enda olemasoleva kapitaliga juhtida oma äri, palgata töötajaid ja majandada enda “firmaga”, eeliseks tuleb suur kogemus, teadmaks konkreetse asukoha sobivust teatud ettevõttele, sest asukoha valik osutab suurt mõju. Teiseks osapooleks on
puudub teeninduskultuur. On küll üksikuid erandeid, ent kui ikkagi enamjaolt saab teadlik klient ükskõikse teeninduse osaliseks. Samas on ettevõttel ikkagi suur klientide pagas, see võib tuleneda sellest, et eestlased on üsna tuim rahvus ja nad ei viitsigi väga tähelepanu pöörata teenindusele toidupoes. Kui midagi väga negatiivset ei ole, siis nad ei pööra ka tähelepanu teenindusele. Seega suured toidukauplused kaotavad väga väikese osa oma klientidest teeninduskultuuri puudumise tõttu. 1.3. Rakvere Põhjakeskuse Hesburger 29.september teenindajaks oli noormees. Hesburgeri sulgemiseni oli veel ligi kolmveerand tundi aega, teenindaja oli tüdinud ilmega. Väga vaikne, kuid viisakas. Samas klient sai kätte kõik, mis oli tellinud (varem on juhtunud ka teisiti). Kui toidu üle kurta, siis friikartulid olid väga kuivad nagu nad oleksid juba pikalt oma ,,omanikku" oodanud
Niisugust majandussüsteemi, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka riigisektor ehk avalik sektor ning riik reguleerib majandus nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse üheks tekke põhjuseks on asjaolu, et turg ei ole osutunud igas olukorras täiuslikuks ning ei tule ressursside paigutamisega toime nii, nagu ühiskonna seisukohalt oleks vaja. Teiseks riigi sekkumise põhjuseks võib pidada turukonkurentsi karmust. Näiteks võiksid toidukauplused püüda iga hinna eest ära müüa vanaks läinud kaupa. Järelikult peab riik kehtestama kontrolli kaubanduse üle, et ärimeeste kasumijaht ei kahjustaks ostjate tervist. Seega turumajanduse puudusteks on (st turutõrked): vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähem tulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest; turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust. Seetõttu riik reguleeribki turgu
Selle probleemi lahendamiseks tuleb odava hinnaga toodet mingil viisil muuta, et selle kohandamine müügiks kõrge hinnaga turul ei oleks praktiline. · Segmenteerimine toote komplekteerimise teel Toote komplekteerimine on segmenteeritud hinnakujunduse laialdaselt kasutatav taktika, kuigi selle aluseks olev mõttekäik jääb sageli tähele panemata. Kaupluseomanikud ühendavad tasuta parkimise oma kauplusest sooritatud ostuga. Toidukauplused ühendavad degusteerimise oma toidukaupluses ostu tegemisega. Restoranid ühendavad toidud ühtse hinnaga lõunasöögiks, mis on tavaliselt samade toodete eraldi tellimise odavamaks alternatiiviks. Sümfooniaorkestrid müüvad kontsertide abonementpileteid. 7.3.TURUSTAMINE Iga müüja peab mõtlema sellele, kuidas teha oma tooted tarbijale kättesaadavaks. Tooteid võidakse müüa otse või kasutada selleks vahendajaid.
Selle probleemi lahendamiseks tuleb odava hinnaga toodet mingil viisil muuta, et selle kohandamine müügiks kõrge hinnaga turul ei oleks praktiline. · Segmenteerimine toote komplekteerimise teel Toote komplekteerimine on segmenteeritud hinnakujunduse laialdaselt kasutatav taktika, kuigi selle aluseks olev mõttekäik jääb sageli tähele panemata. Kaupluseomanikud ühendavad tasuta parkimise oma kauplusest sooritatud ostuga. Toidukauplused ühendavad degusteerimise oma toidukaupluses ostu tegemisega. Restoranid ühendavad toidud ühtse hinnaga lõunasöögiks, mis on tavaliselt samade toodete eraldi tellimise odavamaks alternatiiviks. Sümfooniaorkestrid müüvad kontsertide abonementpileteid. 7.3.TURUSTAMINE Iga müüja peab mõtlema sellele, kuidas teha oma tooted tarbijale kättesaadavaks. Tooteid võidakse müüa otse või kasutada selleks vahendajaid.
Tarbijad. Konkurendid. Firma saab olla edukas, kui ta rahuldab tarbijate vajadusi konkurentidest paremini. Konkurentsis ehk võistluses taotleb mitu subjekti, konkurenti ühteaegu ning üksteise võidu üht ja sama objekti (eesmärki, kasumit, turuosa jms). Iga firma puutub kokku suure hulga konkurentidega. Eristatakse järgmisi konkurentsivorme: Firmade konkurents analoogilisi tooteid ja teenuseid väljastavate ettevõtete ning asutuste konkurents (näiteks toidukauplused). Tarbijate soovide ja vajaduste konkurents siin konkureerivad üksteisega tarbija soovid (näiteks tarbija seisab valiku ees, kuidas raha kulutada: kas osta auto, videokaamera või puhkusereis). Funktsionaalne konkurents tekib sarnaseid tarbimisvajadusi rahuldavate kaupade vahel (näiteks jalgrattad, mootorrattad, autod, bussid, rongid, lennukid jne). Liigikonkurentsi korral konkureerivad omavahel ühe kauba liigid mõõdu, võimsuse,
paremini. Konkurentsis ehk võistluses taotleb mitu subjekti, konkurenti, ühteaegu ning 12 üksteise võidu üht ja sama objekti (eesmärki, kasumit, turuosa jms). Iga firma puutub kokku suure hulga konkurentidega. Eristatakse järgmisi konkurentsivorme: Firmade konkurents analoogilisi tooteid ja teenuseid väljastavate ettevõtete ning asutuste konkurents (näiteks toidukauplused). Tarbijate soovide ja vajaduste konkurents siin konkureerivad üksteisega tarbija soovid (näiteks tarbija seisab valiku ees, kuidas raha kulutada: kas osta auto, videokaamera või puhkusereis). Funktsionaalne konkurents tekib sarnaseid tarbimisvajadusi rahuldavate kaupade vahel (näiteks jalgrattad, mootorrattad, autod, bussid, rongid, lennukid jne). Liigikonkurentsi korral konkureerivad omavahel ühe kauba liigid mõõdu, võimsuse,
· Oligopolistlik konkurents turul, millel on vähe ning üksteise hinnapoliitike ja turundusstrateegia suhtes väga tundlikke pakkujaid. Puhta oligopoli puhul selgitavad tootjad hinnaliidri ja sõlmivad hinnaalaseid kokkuleppeid. Tegeleb põhiliselt tooraine müügiga. Diferentseeritud oligopoolsesse turgu kuuluvad nt nafta-, auto-, keemia- ja arvutitööstus. Jaekaubanduses on oligopolideks toidukauplused, kaubamajade ketid, kiirtoitlustusketid. Diferentseeritud oligopoli turukonkurendid kontrollivad hindu, kuid hinnasõjad ei ole välistatud ja need võivad olla purustava toimega. Põhiline võistlus toimub reklaami, toote täiustamise ja innovatsiooni vallas. · Monopol turg, kus on vaid üks pakkuja, kas riiklik monopol, seaaduslik või ebaseaduslik eramonopol. Reklaami- ja hinnakonkurentsiga muret pole
annaabi.ee 
