Keeleseaduse järgi peab kindlasti kasutama riigikeelt, teiste keelte valik on juhtkonna otsustada. Samuti pole kohustuslikku järjekorda. Hindu ei kalkuleerita iga päev, vaid need arvestatakse pikemaks ajaks ja võimalikult ümardatuna. Kaardil ei näidata teenindustasu, selle võib kliendi soovil lisada arvele või klient jätab jootraha. Osad restoranid toovad joogikaardil hinnad nii kroonides kui ka eurodes. Joogikaart kujundatakse sarnaselt toidukaardile. eraldi joogigrupid paigutatakse eraldi lehele kõik joogid on koos hinna ja serveeritava kogusega veinid loetakse eraldi - klaasi ja pudeliga; kodumaised enne import veine; valged enne punaseid veine, pudelis veini juurde lisatakse aastakäik, maakond.
kaubagruppide arvu;sortimendi sügavus- näitab sortimendi rikkalikkust. Sügav sortiment rahuldab kliendi vajadusi kuid nõuab suuremat töömahukust ja seadmete ning töövahendite olemasolu. b) Tuleks kanda kliendile huvitavad andmed:roogade ja jookide nimetused,hinnad,ooteaeg c) Erisortimendiga restoranides võiks olla iga roa lühiiseloomustus. d) Erinevad keeled (põhiklientuuri alusel) e) Hinnad arvestatakse pikemaks ajaks ja võimalikult ümardatuna f) Toidukaardile tuleks märkida roa aeg,mille valmistamiseks kulub rohkem aega. (üle 20-25min) g) Tellimus- ja pidusöögimenüüdele hindu ei lisata h) Osad restoranid toovad hinnad välja nii kroonides kui ka eurodes i) Erilehekülg ,,Peakokk soovitab", kus on toodud tähelepanu väärivad toidud esile. j) Kvaliteetne paber k) Tavarestoranis kujundatakse kaardid arvutis l) Standardkaardi kujunemisel arvestatakse järgmisi tegureid: 1
mittesisaldavaid, gluteeni või suhkrut mitte sisaldavaid jne toite. Toidu vürtsikust või teatud toiduaine (küüslauk) sisaldumist. Erimärgistust kasutades peab toidukaardil olema ka märkide selgitus. Näiteks: VL - vähese laktoosisisaldusega toit, V - vegetaarne toit, kolm piprakaunaga märk – väga vürtsikas toit jne. Toidukaartide arendamisel tuleb arvestada järgmist: Milliseid sektsioone toidukaardile kantakse. Sektsioonid on: supid, salatid, pastaroad, munaroad, lastetoidud jne Kui laia valikut igas sektsioonis pakutakse kas piisab kahest supist menüüs, kas peaks igas sektsioonis olema mõni odavam, keskmise hinnaga ja kallim toit jne. Iga sektsiooni sisu osas arvestatakse menüüde koostamise põhimõtteid (vaata peatükk 5.2). 93
joogid külmadsoojad, veinid, teised alkohoolsed joogid Ettevõtte äriideest lähtuvalt võib olla eraldi välja toodud sektsioonina: lasteroad rahvusroad pitsad jne Menüü all mõistetakse kas toidukorra (nii argeine kui piduliku eine) toitude ja jookide loetelu kindlas järjestuses või toitlustusettevõtte toidukaarti. Esimesel juhul loetletakse menüüs kokkulepitud järjekorras toidud, seejärel joogid. Road loetletakse roakäikude kaupa. Toidukaardile kirjutatakse road kindlas järjestuse roarühmade kaupa. Roakäikude grupeerimiseks kasutatakse järgmisi termineid: eelroad pearoad järelroad Roogade pakkumisjärjestus menüüs põhineb juba 19. sajandi algul Venemaal kujunenud ja siiani kasutusel oleval järjekorral: 1. külm eelroog 2. kuum eelroog 3. supp või puljong 4. kalaroog (külm või kuum ) 5. pearoog 6. kuum vaheroog 7. külm vaheroog 91 8. sorbett 9
annaabi.ee 
