Lastele näidati oma vanema süles istudes kahte videoklippi toidu jagamisest. Esimeses videos hoidis üks eksperimentaator käes kaussi küpsistega, mida ta jaotas kahe teise eksperimentaatori vahel. Esimesel korral sai kumbki katsetaja ühepalju küpsiseid, teisel korral jagati maiused laiali ebavõrdselt. Teine videoklipp oli sama süzeega, ainult küpsisekausi asemel oli mängus kann piima. Teadlased mõõtsid aega, kui pikalt beebid võrdset ja ebavõrdset toidujagamise protseduuri vaatasid, et mõõta nende üllatust. Selgus, et rohkem köitis laste tähelepanu situatsioon, kui üks katsetaja sai rohkem toitu (küpsiseid või piima) kui teine. Sommerville'i sõnul näitab katse ilmekalt, et beebid ootasid toidu õiglast ja võrdset jaotamist ning olid üllatunud vastupidist nähes. Et näha, kas laste õiglustunne on seotud nende enda valmidusega asju jagada, tehti ka teine katse. Selleks lasti lapsel valida kahe LEGO mänguasja vahel endale meeldivam
Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus). Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei kutsunud esile süljeeritust ent mõni aeg pärast seda, kui vahetult toidujagamise eel iga kord kella helistati, hakkas koeral sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud. Koera ajus oli tekkinud seos kellahelina ja toidupala saamise vahel ehk teisisõnu tingitud refleks. Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. 3. Klassikalise tingituse kolm lähtealust- eristamine, üldistamine ja kustumine.
Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus). Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei kutsunud esile süljeeritust ent mõni aeg pärast seda, kui vahetult toidujagamise eel iga kord kella helistati, hakkas koeral sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud. Koera ajus oli tekkinud seos kellahelina ja toidupala saamise vahel ehk teisisõnu tingitud refleks. Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. 3. Klassikalise tingituse kolm lähtealust- eristamine, üldistamine ja kustumine.
katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus). Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei kutsunud esile süljeeritust ent mõni aeg pärast seda, kui vahetult toidujagamise eel iga kord kella helistati, hakkas koeral sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud. Koera ajus oli tekkinud seos kellahelina ja toidupala saamise vahel ehk teisisõnu tingitud refleks. Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. Biheivioristlik suund Biheivioristide arvates on inimäkäitumine seletatav reageerimisega kekkonna märguannetele. 3. I
annaabi.ee 
