Aafrika rahvad olid sügavalt religioossed Islami ja kristluse levitamine Üks kõrgeim jumal (taevajumal) Jumal kaitses esimesi inimesi, kes elasid pühas Ife linnas Inimkonna ajalugu Rahvajutt… Lugu müristamisest ja välgust Metsloomadest on saanud maagilised tegelased, kes kujutavad endast loodusnähtusi. Looduse kummardamine Päiksejumal Kuujumal Ookeanide jumal Maajumal-Ala Küttimine ja ohud metsas Vanim tegevusala (oluline toiduhankimise allikas) Küti julgust hinnati kõrgelt Et jaht oleks edukas kasutati mitmeid tabusi ja rituaale Usuti hüääne, metsavaime Vihmatants Maagiline toiming Mõningad nõiad on sellele spetsialiseerunudki Hõimupidustused Kristlike või islami hümnide kaudu palutakse kõigevägevamalt vihmasadu Nõidus, ravimine ja vana kultuur Kõigil haigustel on psüühilised või maagilised põhjused Traditsioonilises meditsiinis kasutatakse taimede segusid või
Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate taimede kasvatamiseks. 3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust
NÄRVISÜSTEEMI ARENG Evolutsioonilise arengu põhimõtteid o Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. o Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. o Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarseks nii struktuurilt kui funktsioonilt. o Aju suurenemine evolutsioonis => pikenenud kasvuperiood,... laminaarne kihiline Erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopithecus - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks
niitjad "karvakesed, mis paiknevad peaaegu ühtlaselt piki kummiku serva. Samas asuvad ka meduusi lihtsa ehitusega silmad ja meeleelundid, mille abil loom oskab hoida end teatud kaugusel veepinnast. Sel moel suudab loom vaistlikult vältida olukorda, kus lained võiksid purustada ta hapra keha. Kuigi millimallikas rändab peamiselt passiivselt, tuulte ja hoovuste poolt edasikantuna, on ta vähesel määral võimeline ka iseseisvalt ringi ujuma. Seejuures on loom toiduhankimise ja edasiliikumise probleemi lahendanud üheaegselt. Kummiku rütmiliste 5 kokkutõmmetega kammivad kombitsad mikroskoopilisi planktonoleseid kummiku alumise külje keskpunkti kokku. Seal aga, nagu teame, asub looma suuava. Nagu paljud teisedki Läänemere idaosas elavad loomad, on ka meie vete millimallikad mõnevõrra väiksemad kui nende suguvennad ja -õed soolasemates ja soojemates meredes.
Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. (Eesti Imetajad) Metssiga on üks tore ja asjalik loom, kes elab väga mitmesugustes elupaikades. Eestis on ta levinud alates 1930. aastatest. Harukordselt hea haistmise ja kuulmisega loom, kes sööb kõike: taimsest toidust ja vihmaussist kuni põdura liigikaaslaseni. Peamine toiduhankimise viis on tugeva lihaselise kärsaga maa tuhnimine. Söödikutest vabanemiseks ja kere jahutamiseks armastavad võtta mudavanne. Metssead elavad ja tegutsevad vana emise juhitud karjana. Kuldid 1 elavad üksi, ühinedes karjaga sügisesel jooksuajal. Põrsad (4-12) sünnivad kevadel. Eluiga 9-25 aastat. Metssiga on väga hinnatud jahiloom. (Eestimaa fauna. Metssiga)
evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid Evolutsioonilise arengu üldised põhimõtted Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi. Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt. Aju suurenemine evolutsioonis pikenenud kasvamise periood, kuid erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud ("late equals large"). Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks. Evolutsiooni suunavad jõud Darwini järgi:
kui see mis on inimese tehtud - kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa Loomade kultuur Loomade kultuurist räägitakse siis, kui ühe liigi erinevad populatsioonid käituvad erinevalt, aga need erinevused ei tulene otseselt geneetilistest erinevustest ega ümbritseva looduskeskkonna erinevustest. Näiteks linnulaulu dialektid erinevates piirkondades ja erinevad toiduhankimise viisid simpansitel. Kultuur laiemas tähenduses Ühiskonna tüübid Järgnev tüpoloogia lähtub eelkõige elatusvahendite hankimise viisist ja kajastab mingil määral tüüpide ajaloolist järgnevust. Kütid ja korilased (hunters and gatherers; foragers) - Inimkond on valdava osa oma ajaloost elanud selles ühiskonnatüübis. - Sõltuvus loodusest. Ise ei kasvatata ei loomi ega taimi; toitu hangitakse küttimise
mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljakus, varane suguküpsus ja metsseale omase värvuse ja karvastiku puudum. Kodusigade sugulased: 1)Metssiga-kõige laiemalt levinud sigalane. Sööb taimi, viljapuude vilju. Keskmiselt 2/3 oma toidust leiab metsakõdust või mullast. Tuhnimine-metssea toiduhankimise viis. Liigub hästi soopinnasel, õhukesel lumel, kuid lühikesed jalad ei lase liikuda paksul lumel. Tähtis osa metsa elus-kobestab mulda, hävitab kahjureid. Põllumaade läheduses hävitavad saaki. TÄHTIS JAHILOOM. 2)Jõesiga-elab Aafrikas ja Madagaskaril. Kollakaspruunid või pruunid. Looduses on neid palju, inimene üritab oma saagist eemale hoida. Neid kontrollib leopard. Söövad loomset toitu, lamba ja kitsetallesid ja tapavad ka jahikoeri. Elavad karjades.
otsast, tavalise inimese tasandilt ja jälgivad kuidas majandust võib vaadelda kui kultuurilist fenomeni. Maailmas on palju ühiskondi, kus raha ei kasutata. Kõigis ühiskonnas tavad ja reeglid, millega määrartletakse juurdepääs ressurssidele. On olemas ka reeglid, kuid neid ressursse töödeltakse. Etno uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist ja kujidas on maj.süsteemid seotud toiduhankimise viisidega. Toiduhankimise viisid määravad majandussüsteemi. Olulised on ka muud küsimused – sotsiaalsed erinevused(klassierinevused), poliitilised süsteemid, kuidas on perekonna sugulusvormid seotud majandusega. Uurib ka seda, milline on kokkupuude lääne ühiskonnaga läbi koloniaalsüsteemi. Kol võimude poolt pakutud mudelid erinesid põlisrahvaste omadest kõvasti. NT meie jaoks on tavaline mõiste „maaomand“ – võime omada ja osta maad. Aga
Majandusetnoloogia Majandus on eluvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Võrdlev majandusteadus eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. Etnoloogia ei tegele abstraktsete majandusteooriatega, alguses uuri pärismaalaste majandust. Jälgitakse olulisi aspekte. Kas majandus toimib kõikjal ühtmoodi või on sõltuv kultuuri ja ühiskonna eripäradest. Suuremas osas ühiskondades ei kasutata raha, kuid on siiski mingid reeglid. Kuidas on majanduslikud süsteemid seotud toiduhankimise viisidega: korilus, küttimine, karjakasvatus, alepõllundus, intensiivpõllumajandus. Paljud ühiskonnad ei tunne maaomandit (arvataks et pigem maa omab neid kui nemad maad). Samuti ei ole mõnede ühiskondades eraomandit. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Majandusantropoloogia saab alguse kahe maailmasõja vahel. Varem arvati, et majandus on universaalne
Majandus seondub tavaliselt rahaga, kuid maailmas on palju ühiskondi, kus raha ei kasutata üldse. Kuigi puudub raha, siis kõigis ühiskondades on tavad ja reeglid, millega määratakse inimeste juurdepääs ressurssidele. On reeglid, kuidas neid resursse töödeldakse ja vahendatakse. E ja A uurivadki selliseid majandussüsteemide kultuuride vahelist varieerumist. Kuidas on majandussüsteemid seotud toiduhankimisviisidega, sest toiduhankimise viis määrab majandussüsteemi. Sageli on olulised ka muud küsimused, nagu sotsiaalsed erinevused, kuidas need on seotud majandusega nt klassi erinevused, soolised erinevused (või need puudvad), kuidas sugulusvormid on seotud majandusega ja ka poliitilised süsteemid. Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed
Samast klannist valitakse liidrid. Taolistes ühiskondades on eliitklanni liikmed maetud sageli kollektiivselt silmatorkavatesse matmiskohtadesse, samas kui ühiskonna lihtliikmed maetakse arheoloogilisi jälgi mitte jätval moel. Parimaks näiteks taolistest matmiskohtadest Euroopas on megaliitkalmed. Eestis, kus pronksi- ja rauaajal oli tegemist veel suhteliselt hiljuti viljelusmajandusele üle läinud ühiskonnaga, kus seoses raskete klimaatiliste tingimustega mängisid muud toiduhankimise viisid küllalt suurt rolli veel hoopis hilisematelgi aegadel, võib oletada sarnast ühiskonda, kui lõunapoolsetel aladel neoliitikumis, viljelusmajanduse alguse staadiumis. Võib- olla tuleks just taolistest aspektidest otsida põhjust kollektiivmatuse tava pikale püsimisele siinmail? Igal juhul maetakse Eesti alal alates nooremast pronksiajast surnud kivide vahele ja alla, mitte maasse kaevatud auku (sellest reeglist on hilisematel perioodidel ka kõrvalekaldumisi).
suurem, elukohta vahetatakse mõne aasta möödudes, toidu nappust esineb harva (komplekteeritum toiduhankimine), kaubandus minimaalne, spetsialiseerunud käsitöölisi väga vähe, erinevused rikkuses väikesed, poliitilised liidrid ajutised (Suur Mees). 3. Karjakasvatajad asutustihedus madal, kogukond väike, rändlev või poolrändlev eluviis, vajavad loomi ja karjamaad (sellepärast peavad rändama), tihti esineb toidunappust (kuna ühekülgne toiduhankimise viis, epideemiad, põuad jne), kaubandus väga oluline (et saada asju, mida ise ei tooda), spetsialiseerunud käsitöölisi vähe, individuaalsed erinevused rikkuses suured (võrdsed võimalused = kellel tööd ja õnne), poliitilised liidrid (vanemad ajutised/alalised). 4. Intensiivne põllumajandus (ka Eesti ja läänemaailm), kõrge asustustihedus, suured kogukonnad, paiksed (püsiasustus), toidupuudus tihti (toitu toodetakse palju, aga liigipääs raske, sest sõltub
Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ning tähtsus looduses ja inimese elus. Lülijalgsete (koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) välisehituse võrdlus. Tavalisemate putukarühmade ja limuste välistunnuste erinevused. Vabalt elavate ning parasiitse eluviisiga selgrootute loomade kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Selgrootute hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Selgrootute loomade erinevad toiduhankimise viisid ja organid. Usside, limuste ning lülijalgsete liit- ja lahksugulisus. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumine usside arengus. Paljunemise ja arengu eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise arenguga loomadel. Põhimõisted: trahhee, lihtsilm, liitsilm, suised, kombits, tundel, liitsugulisus, täismoondega areng, vaegmoondega areng, vastne, parasitism, peremees, vaheperemees.
kultuur esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe allusid samale valitseljale. Lugemisoskuse ja trükitehnika populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega arenguga hakkasid inimesed tundma rohkem looduskeskkonnast. Nt linnulaulu dialektid ja ühtekuuluvustunnet. Kirjakeelte tekkimine oli aluseks toiduhankimise viisid simpansitel. rahvuste tekkele. Talcott Parsonsi ühiskonna komponendid: Rahvuse konstrueerimine iga rahvus peab enda jaoks · Sotsiaalne süsteem (majandus, poliitika, meedia, leidma oma maa ja ajaloo (muinasaeg, kuldne aeg, kogukond) tähtsündmused, rahvuskangelased). · Kultuuriline süsteem (normid, Eesti rahva päritolu vana teooria, mis on loodud
Adrenergiline süsteem NA/NE - Emotsionaalse toonihoidja, oluline stressireaktsioonis - Kui liiga vähe siis on inimene uimane, kui liiga palju siis mania (hüperaktiivsus) Serotonegiline süsteem, 5-HT - Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine - Madal aktiivsus – depressioon - Siin oluline une regulatsioon II LOENG – ARENG Evolutsiooniline areng Üldpõhimõtted - Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb sotsiaalse ja toiduhankimise keerukuse suurenemine - Aju suhtelise suuruse kasvuga kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks struktuurilt ja funktsioonilt - Aju suurenemise evolutsioonis on pikenenud ka kasvamise periood, id erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud - Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks (kihilisemaks) Evolutsiooni suunavad jõud Darwini järgi: ….. Australopiteegid - U 4-1 miljonit aastat tagasi - Emased olid väiksemad
difundeeruvad): NO – lämmastikoksiid, aitab ka baktereid tappa CO – süsinik mono-oksiid Loeng 2 Evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi. Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt. Aju suurenemine evolutsioonis → pikenenud kasvamise periood, kuid erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud (“läte equals large”). Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks. Darwini järgi:
Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate taimede kasvatamiseks. 3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On
teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Maailma muudes piirkondades tehti tehti põlluharimisega järkjärgult algust hiljem. Põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku põhjuseid võime me üksnes oletada. Tegemist pidi olema järkjärgulise protsessiga. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud erinevaid toiduhankimise viise. Söödavate taimeviljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatisallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned kasvama lähevad, ja õppisid järkjärgult kasutama seda teadmist sobivate taimede kasvatamiseks. Tõenäoliselt kaasnes sellega algeline sordiaretus maha külvati jõudsamini kasvavate ja paremat saaki andvate taimede seemneid. Nii kujunesid esimesed kultuursordid. Metsarikkamates piirkondades, kus põllumaa ettevalmistamine oli kõige hõlpsam
. kohati ta palus neil teha mingeid asju, et anda tõelist/reaalset pilti, aga muidu vist ei olnud lavastatud. Ta ilmutas materjali kohapeal. Ta vist tahtis kujutada elu enne püsside tulekut (küttisid loomi erinevate võtetega ja vahenditega), nn ajastust väljarebimine toimus, konstrueeris minevikku. Perele oli film elevust tekitanud. Toodud on võrdlusi, et ka kirjalikus antropoloogias uuriti/uuritakse samuti ajalugu. Filmi tegemine oli sel hetkel kõige tähtsam, ületas filmis näidatud toiduhankimise jne. Ühesõnaga kahtlane. Uurimine on pigem koostöö, mitte et üks uurib ühte.. ilma koostööta ei saakski näidata sellist kultuuri. Filmi sõnum oli ikkagi see, et nad on inimesed, kes saavad hakkama nii karmis elukeskkonnas ja seeläbi ei kaota oma positiivsust. Oli ka montaaz (näitas koeri ja siis näitas inimesi vaheldumisi, filmivõte kui selline kasutusel). Eesmärk oli tegelikkuse võltsimisega anda edasi reaalsus, et tuleks esile nende tõeline olemus
· Kultuur vs teised ühiskonna osad a. Majandus tootmine, äri b. Poliitika seadused, valitsemine, õigussüsteem c. Kutluur kunts, rahvakultuur, meedia, sport, religioon Loomade kultuur · Paljudel loomaliikidel esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega looduskeskkonnast a. Linnulaulu dialektid b. Toiduhankimise viisid simpansitel Ühiskonna komponendid Talcott Parsons: · Sotsiaalne süsteem - Majandus - Poliitika - Meedia - Kogukond · Kultuuriline süsteem - Normid - Väärtused - Eneseväljendused (kunst) - Ideed Kultuuri komponendid · Materiaalne kultuur tarbe-esemed, tööriistad, kunstiteosed, hooned, riided, toit jne. · Vaimne kultuur - Sümbolid, märgid: asjad, mille abil edastatakse mingit sõnumit
Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta – et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. - Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivemad, aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. II LOENG Evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid - Evoutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb sotsiaalse ja toiduhankimise keerukuse suurenemine - Ajuga koos kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks ja ülesehituselt laminaarsemaks (kihilisemaks) Tingivad tegurid - Looduslik valik – oskuste või omaduste areng mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise - Seksuaalne valik – liigiomaste tunnuste areng mida mingi liigi esindajad peavad ilusaks - Tänapäeva teooria: episoodiline spetsialiseerumine või liigitekkelised muutused toimuvad kiiresti, mõnesaja/tuhande aastaga.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Loomade kultuurist räägitakse siis, kui ühe liigi erinevad populatsioonid käituvad erinevalt, aga need erinevused ei tulene otseselt geneetilistest erinevustest ega ümbritseva looduskeskkonna erinevustest. Näiteks linnulaulu dialektid erinevates piirkondades ja erinevad toiduhankimise viisid šimpansitel. Kultuur laiemas tähenduses Ühiskonna tüübid Järgnev tüpoloogia lähtub eelkõige elatusvahendite hankimise viisist ja kajastab mingil määral tüüpide ajaloolist järgnevust. Kütid ja korilased (hunters and gatherers; foragers) - Inimkond on valdava osa oma ajaloost elanud selles ühiskonnatüübis. - Sõltuvus loodusest. Ise ei kasvatata ei loomi ega taimi; toitu hangitakse küttimise ja korilusega. - Väikesed grupid
Kultuur vs teised ühiskonna osad. Kultuur on osa ühiskonnast. On kitsam ja spetsiifilisem nähtus kui üldine ühiskond. Levinuim klassifikatsioon, et ühiskond koosneb: majandus (tootmine, äri); poliitika (seadused, valitsemine, õigussüsteem); kultuur (kunst, rahvakultuur, meedia, sport, religioon). Loomade kultuur. Paljudel loomaliikidel esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega looduskeskkonnast, nt linnulaulu dialektid, toiduhankimise viisid shimpansitel. 20 Ühiskonna komponendid Talcott Parsons eristab: sotsiaalset süsteemi (majandus, poliitika, meedia, kogukond) ja kultuurilist süsteemi (normid, väärtused, eneseväljendused (kunst), ideed). Kultuuri komponendid: Materiaalne kultuur tarbe-esemed, tööriistad, kunstiteosed, hooned, riided, toit jne. Vaimne kultuur sümbolid, märgid (asjad, mille abil edastatakse mingit sõnumit); sotsiaalsed normid (reeglid,
muidu vist ei olnud lavastatud. Ta ilmutas materjali kohapeal. Ta vist tahtis kujutada elu enne püsside tulekut (küttisid loomi erinevate võtetega ja vahenditega), nn ajastust väljarebimine toimus, konstrueeris minevikku. 5 Perele oli film elevust tekitanud. Toodud on võrdlusi, et ka kirjalikus antropoloogias uuriti/uuritakse samuti ajalugu. Filmi tegemine oli sel hetkel kõige tähtsam, ületas filmis näidatud toiduhankimise jne. Uurimine on pigem koostöö, mitte et üks uurib ühte.. ilma koostööta ei saakski näidata sellist kultuuri. Filmi sõnum oli ikkagi see, et nad on inimesed, kes saavad hakkama nii karmis elukeskkonnas ja seeläbi ei kaota oma positiivsust. Oli ka montaaz (näitas koeri ja siis näitas inimesi vaheldumisi, filmivõte kui selline kasutusel). Eesmärk oli tegelikkuse võltsimisega anda edasi reaalsus, et tuleks esile nende tõeline olemus. Samas see ei
Võimalikuks on peetud mingit totemistlikku kujutelma nende taga. Ühest tõlgendust nende kohta ei ole. Harilikult on koopamaalingutele omane, et puuduvad korralikud situatsioonid, ei ole ühendatud mingi tegevusega. Umbes 10 000 aastat tagasi koopamaalingud kadusid. Miks, selle põhjust ei teata. On oletatud, et kuna kliima soojenes, siis osa elanikest siirdus põhjapõtrade kannul põhjapoolsetele aladele. Need, kes paigale jäid võisid olla liiga seotud toiduhankimise ümberkorraldamisega ja jooniste tegemiseks enam aega ei jäänud. Vanimaks motiiviks kaljumaalingutel peetakse käekujutisi, mida dateeritakse Aurignaci aega, st ülempaleoliitikumi algusesse. Tehtud on nad kas punase või mustaga. Leitud on neid mitmest koopast, nt Altamirast Hispaaniast. Käekujutiste juures on sageli näha mitmesuguseid vigastusi (puuduvad sõrmelülid, sõrmed). Käejäljendite tõlgendusi
annaabi.ee 
