- tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist - reaktsioon võib olla ükskõik missugune 25. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta. kindel intervall õpitu kontrollimise ja tasustamise kohta - 26. Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline? võib toimuda ühe kogemuse põhjal · Maitse vältimise õppimiseks vajalik pikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel (CS ja US). toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon(CR) 27. Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus? neuronite vahelisest aktiivsusest, müeliinist. 28. Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsaine või neurotransmitter on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad või pärssivad ehk pidurdavad
Operantne tingimine: · õpitakse seost teoo ja tagajärje vahel · tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist · reaktsioon võib olla ükskõik missugune 26. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta. Sõltub ajavahemist 27. Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline? Õpitud maitse vältimine (learned taste aversion), Garcia and Koelling (1966) toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon (CR). 28. Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus? Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjutamisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nim ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus. Meeleorganid transformeerivad ärrituse energia organismi enda energia vahendusel tekkivateks närviimpulssideks, mis on aluseks aistingule. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni
Lepitakse õpilastega kokku, millise ajavahemiku järel töid tehakse. Näiteks iga kahe nädala järel. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? Tegevuse karistamine või positiivse stiimuli äravõtmine. 13. ÕPPIMISE BIOLOOGILISED PIIRID. Tooge näiteid aju bioloogilistest piirangutest õppimisel. Õpitud maitse vältimine (learned taste aversion). Toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon (CR). Ühe kogemuse põhjal õppimine (onetrial learning) ja ülipikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel (CS ja US). Reaktsioonid kuuluvad teatud kokku sarrustasudega (tuvil nokalöök toidu ja vee, üleshüppamine ja tiibadega vehkimine valuärrituse puhul). Liigiomased kaitsereaktsioonid vs. suvaline vastusohule ja valule. Treenitud loomade "väärkäitumised". Millised piirid seab dopamiinisüsteemi funktsioneerimine operantse tingimise korral positiivse sarrustamise kasutamisele
2. Operantne tingimine: 1.õpitakse seost teo ja tagajärje vahel 2. tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist 3. reaktsioon võib olla ükskõik missugune. 4. õppimine on aktiivne. Kognitiivne õppimisteooria: stiimul--- tunnetusprotsessid-----reaktsioon. Kokkukuuluvus ja klassikaline tingimine: Õpitud maitse vältimine. Toidu maitse + halb enesetunne = toiduaversioon Ühe kogemuse põhjal õppimine ja ülipikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel. Kokkukuuluvus ja instrumentaalne e. operantne tingimine: Reaktsioonid kuuluvad kokku teatud sarrustasudega. Liigiomased kaitsereaktsioonid – suvaline vastus ohule ja valule. Õppimise neuraalsed alused: 1. närvikoe plastilisus 2. aplüüsia – populaarne uurimisobjekt 3.presünaptiline hõlbustamine. 4. pikaajaline potenseerimine.
annaabi.ee 
