Adaptiivne radiatsioon mõnikord võib üks lähteliik suhteliselt lühikese aja jooksul panna aluse mitmele uuele liigile. See juhtub siis, kui liik satub uude elupaika, kus ökoloogilised tingimused on mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks. Nt. Darwini vindid Galapagose saartel, kes pärinevad ühest Lõuna-Ameerika mandrilt sinna sattunud liigist ja on spetsialiseerunud toiduallikate järgi. Uute organismitüüpide teke ja nende divergeerumine rikastab olemasolevaid või loob täiesti uusi ökosüsteeme ning avab uusi kohastumisvõimalusi teistele organismidele. Konvergents seisneb eri päritolu organismide sarnastumises kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega ega muuda organismirühma põhitunnuseid. Nt. delfiinil on säilinud kõik imetajate põhitunnused (põsisoojasus, poegade sünnitamine ja toitmine
abistaja emase tolle paariliselt lihtsalt üle. Kui hundid murravad karjaga maha põdra ja söövad seda pärast üheskoos, siis sellisel juhul on tegemist ühiskasuga ehk mutualismiga, sest üksinda ei suudaks ükski hunt põdraga midagi peale hakata. Sel puhul saab abistaja, koostööpartner, ise samuti kasu, mis kaalub üles abistamise hinna. Näiteid mutualismist on loodusest tuua palju (grupid kaitsevad end efektiivselt vaenlaste eest, jagavad informatsiooni toiduallikate asukohast, noored lõvid hõivavad üheskoos emastest koosneva lõvisalga). See on ühiselulistele loomadele väga kasulik põhimõte. Nt: vastastikune puhastamine parasiitidest (ahvid, kalad, sõralised). Kuid kahjuks on tundlik pettuste suhtes, aga on välditav kui: -partnerid kohtuvad korduvalt -mäletavad, kuidas käitus partner eelmisel korral. Sellisel juhul on võimalus tagasi teha Hästitoitunud vampiirid toidavad päevastes puhkeseltsingutes enda poolt väljaoksendatud verega neid
Haiga kaasas rändav imikala (haihoidja), kes imeb end hai naha külge. Konkurents Konkurents on sama või eri liikide organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Konkurentsi esineb nii sama kui ka eri liikide organismide vahel. See viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. Üht liiki oganismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse - enamasti ei jätku neid aga kõigile. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emaslooma pärast. Nii liigisisene kui ka liikidevaheline konkurents piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Puude konkurents valguse pärast. Punahirvede konkurents emase isendi pärast paaritumise ajal. Hüääni ja lõvi konkurents territooriumi pärast. Parasitism Parasitism on eri liiki orgamismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik
Olulisim kaudselt kaitstav objekt on seejuures inimene ise. Keskkonnakaitse eeldab kogu tootmise sellist korraldust, mil kõik tekkivad jäätmed muudetakse kas uuteks toodeteks või toormeks teistele tootmisprotsessidele. Keskkonnakaitse on lahutamatult seotud loodusrikkuste ratsionaalse kasutamise ja looduskaitsealase tegevusega, mis kulgeb kolmes põhisuunas. Esimene tegevussuund on uute toorme-, energia- ja toiduallikate otsimine ja prognoosimine ühiskonna kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Siia kuulub maavarade luure, uudismaade ülesharimine, saagikuste suurendamine, vee magestamine, valkude süntees. Teise tegevussuuna moodustavad tootmis- ja elukondlike jäätmete kahjutustamine ja utiliseerimine. Kolmas tegevussuund sisaldab dünaamilise tasakaalu säilitamist looduses ning hõlmab metsade ja maastike hooldust ja kaitset, looduskaitsealade ja rahvusparkide loomist, muldade
kombitsad kõrvetavad. Meriroos kaitseb vähki vaenlaste eest ning vähk jätab toidujäänused meriroosile. 5. Kuidas mõjutab organisme konkurents – liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm, mis võib viia sa organismide hukkumiseni. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emasloomade pärast. Liikidevaheline konkurents sõltub keskkonnast ning ellu jääb liik, kellel on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad. 6. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Ühes tiigis elavad karpkalad moodustavad populatsiooni, kuid Eestimaa eri metsades elavad ühte liiki mägrad kuuluvad eri populatsioonidesse.
Ühine kaitse tugeva vaenlase eest linnuparv ründab kulli. Grupieluviisi eelised toitumise seisukohast. Kõrgenenud valvsusaste - grupis on silmi rohkem kui üks paar, mistõttu kiskja õigeaegse märkamise tõenäosus kasvab. Üksik isend peab grupis viibides olema vähem valvas ja talle jääb rohkem aega toitumiseks. Kui toit paikneb keskkonnas agregeeritult, kalduvad loomad juba selletõttu kogunema gruppidena toiduallikate juurde, ilma et sellega peaks neile kaasnema mingit kasu. Kui loomi on ühe toiduallika kohta liiga palju, muutuvad nad üksteisele konkurentideks ja segavad üksteist, mistõttu liiga suur toitumisseltsing võib olla koguni kahjulik. Ühine jahipidamine, süsteemne ressursikasutus, informatsioonitsentrid. Ühine jahipidamine - mitmed kiskjaliigid (lõvid, hüäänid, hundid jt.) on võimelised jahipidamisel
rikkalikke seemnetoidu leiukohti, mis on saadaval vaid lühiajaliselt. Samuti uitavad merelinnud mere kohal, otsides kalaparvi. Ka kimalased vajavad õigeaegset teavet õitselepuhkenud taimede asukohast. Paljude loomade jaoks on kriitiline just õigeaegse informatsiooni saamine toidu asupaigast. P. Ward ja A. Zahavi (1973) pakkusid välja idee, et linnukolooniad ja muud loomade grupeeringud talitlevad informatsioonitsentritena, kus üksikisendid leiavad kergemini üles toiduallikate asupaiga, kasutades oma grupikaaslastelt saadud avalikku infot. Niisiis tuleb ala kopeerimine kasuks ka toiduotsimisel. Mõnedel loomadel on koguni välja kujunenud spetsiaalsed signaalid, millega nad teistele isenditele annavad teada soodsa toitumisala asupaigast. Äärmuslikuks näiteks on meemesilaste hästituntud tants, mille abil nad vabatahtlikult annavad üksteisele infot nektarirohkete õistaimede asukohast. Kuid nagu me
metsanduses ning ta võib olla haiguste levitaja ja liiklusohu põhjustaja. Metskits on Eestis üks tavalisemaid ulukeid ja ei ole kaitse all. 3. Koduhiir (Mus musculus) Talvel elab koduhiir vaid hoonetes, suvel ka asulate lähedal põldudel, aedades ja võsas. Ta elab väikese perena, kuhu kuuluvad üks isasloom, paar-kolm emast ja nende järglased. Ta kaevab lühikesi ja lihtsa ehitusega urge. Koduhiir eelistab kuivi pesakohti. Pesa rajab ta tavaliselt toiduallikate juurde. Ta otsib harva toitu kaugemalt kui paar meetrit pesast. Pesad on enamasti tehtud kohapeal leiduvatest materjalidest, näiteks vanast paberist. 41 Koduhiired väldivad uusi asju. Seda nimetatakse neofoobiaks. Looduses söövad koduhiiri kõik lihatoidulised loomad: kärplased, rebane, metssiga ja röövlinnud. Koduhiir on inimese jaoks peamiselt kahjur, kes reostab ja hävitab toitu ja muid varusi
Nt: mõned mardikalised elavad sipelgapesas- see pakub neile kaitset ja toitu, sipelgad aga ei saa sellest kasu ega kahju. Konkurents. Seda esineb nii sama kui ka eri liikide organismide vahel. See viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. Üht liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse- enamasti ei jätku neid aga kõigile ja tekib konkurents. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emasloomade pärast. Nii liigisisene kui ka liikidevaheline konkurents piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism. Selle korral saab üht liiki organism kasu, kuid kahjustab teist osalist. Nt: inimese soolestikus elav solge kasutab seal leiduvat toitu, kuid tekitab sellega
suurema ja ohtlikuma vaenlase ühiselt rünnates eemale peletada. Näiteks paljudel lindudel esineb nn mobing ehk grupiviisiline vaenlase ründamine. Huntide poolt rünnatav muskusveiste kari moodustab ühise ringi, sarvilised pead suunatud väljapoole. Efektiivsem toitumine NB! Üheskoos toitumine ei tähenda alati automaatselt, et sellest peaks isendeile mingit kasu tulenema. Kui toit paikneb keskkonnas agregeeritult, siis on loomad lihtsalt sunnitud kogunema toiduallikate juurde ja toituma üheskoos. Näiteks raibetest toituvad loomad kogunevad juhuslikult hukkunud saaklooma ümber; Kajakad toituvad seal, kus kalaparv parajasti viibib; Mesilased kogunevad õitsema hakanud pärnapuu võrasse jne. Kui loomi on ühe toiduallika kohta liiga palju, muutuvad nad üksteisele konkurentideks ja segavad üksteist, mistõttu liiga suur toitumisseltsing võib ühe isendi seisukohast tihti olla hoopiski kahjulik.
annaabi.ee 
