Jagunevad: Ikkesseened, nt hallitusseened Kottseened, nt pärmseen (eosed paiknevad kotikeses) Kandseened, nt puravikud, taelad (kasvavad puudel), pilvikud jne Mütseel – seeneniidistik Hüüf – seeneniit, milles on palju osaliselt ühendatud rakke Seened on heterotroofid – saavad vajaliku juba olemasolevast orgaanilisest ainest. Heterotroofid jagunevad biotroofideks (vajavad elus toitu, jagunevad omakorda sümbiontideks, kes ei kahjusta toiduallikat, ning parasiitideks, kes kahjustavad toiduallikat) ning saprotroofideks (saavad toitained surnud orgaanilisest ainest). Seened põhjustavad inimestel 3 tüüpi haigusi: Seenhaigusi e mükoosi (seened, kes elavad nahal ja küüntel) Mükotoksikoos (seente toksiinide poolt põhjustatud) Mürgitus (mürgiste seente söömine)
linnud vaenlastele väga kergeks saagiks. Klaasitükid tekitavad rebastele, mäkradele ja teistele loomadele lõikehaavu. Pudelid on ohtlikud pisematele loomadele. Sisalikud, vaskussid ja pisiimetajad ronivad neisse sageli, kuna pudelis on soe nagu kasvuhoones, ent vahel ei oska nad sealt välja pääseda ning hukkuvad nälja või ülekuumenemise tõttu. PRÜGIST TÕUSEB KA TULU Mõnedele loomadele kujutab prügi tõepoolest surmaohtu, ent samal ajal ka rikkalikku toiduallikat. Öösiti hulguvad linnatänavatel näljased rebased. Kõige tulusamad toiduallikad on kiirtoidurestoranide prügikonteinerid. Rebased leiavad sealt kanakonte ja hamburgerijäänuseid. Loomad on õppinud koguni ninaga konteinerite kaasi üles tõstma, et toidule ligi pääseda. Kõige sagedasemad külalised kogu maailma prügilates on rotid ja metsistunud kassid, kes siin sageli koos maiustavad. Jäätmeid oskavad hästi ära kasutada ka mõningad kajakaliigid. Kuna
Looduslikes kooslustes esinevad organismide vahel mitmesugused biootlised seosed, millest osad on kasulikud nii mõlemale osapoolele kui ka vaid ühele, või kasulikud vaid ühele poolele ja kahjulikud teisele. Neist tähtsamad on Parasitism, sümbioos ning kommensalism. (1) 1.1 Parasitism Parsitism ( kr.k. parasitos kõrvaltoitlustaja, muidusööja) on eri liiki organismide suhe, kus üksorganism ( parasiit e. Nugilane) kasutab teist liiki organismi kui elukeskkonda ja toiduallikat, tekitades sellega peremees organismile reeglina mitte surmavat kahju. 6-7 % kõikidest Maal elavatest loomaliikidest on parasitaarse eluviisiga. Enamik parsiite kuulub ainuraksete, lameusside, ümarusside ja lülijalgsete hulka. (1) 1.2 Sümbioos Sümbioos (tuntud ka kui mutualism) on kahe eri organismi sümbiondi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi (kahe vabalt elutseva organismi kasuliku kooselu) ja endosümbioosi ( üks organism elutseb teise kehas)
on kahe kandelehega (välissõkal ja sisesõkal), õied on pähikutes; iga pähiku alusel on kaks liblet; pähikud moodustavad tähk- või pöörisõisikud Õiekate: tavaliselt kaks väikest paislaju Tolmukad: 3-1; Viljalehed: 3 või 2 Sigimik: sünkarpne, üheainsa seemnealgega Vili: piklik ruljas teris o Kolm kõige suuremat toiduallikat: nisu (pehme nisu - Triticum aestivum ning kõva nisu - T. durum, millest tehakse pastatooteid), riis (Oryza sativa) mais (Zea mays) o Teised olulised teraviljad on: kaer (Avena sativa) rukis (Secale cereale) sorgo (Sorghum spp.) suhkruroog (Saccharum officinarum). o Enamik kõrrelistest on rohttaimed, kuid leidub puitunuid
annaabi.ee 
