Maailmas on piisavalt toitu, aga aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last. ÜRO värskematel andmetel kannatab alatoitumise all ligi miljard inimest, ehk iga viies maakera elanik, kusjuures pidevas näljahaardes elab üle 550 miljoni inimeses. Inimeste vajadused on lähenemas looduse võimaluste piirile. Seda on tõestanud inimese kohta tulevad toidukoguse vähenemine ja ookeanide kalavarude vähenemine. Inimkond sõltub peamiselt 3 põhilisest toiduallikast: · põllumaadest · maailmamerede kalavarudest · karjamaadest. Nendele looduslikele süsteemidele on rahvastiku juurdekasv suurimaks surveallikaks. Järgmise 30 aasta jooksul oodatakse põllumajanduselt sama palju toitu kui on toodetud maaviljeluse algaegadest peale. Toiduainete tootmises nähtuvad juba praegu maakera loodussüsteemide piirid ja keskkonna halvenemisega kaasnevad mõjud.
Pärast Marxi jagunes sotsialistlik liikumine kaheks: sotsiaaldemokraatiaks ja leninismiks. Charles Darwin oli inglasest bioloog ja naturalist. Ta läks ümbermaailmareisile, millel kogus materjali evolutsiooniteooria loomiseks. Tema teooriad olid, et kõik taimsed ja loomsed olendid on arenenud varasematest primitiivsematest olenditest ning, et evolutsioon on loodusliku valiku tagajärg. Galapagose saartel avastas ta, et igal saarel on linnud erineva nokaehitusega, mis olenes nende peamisest toiduallikast. Ta arvas, et on toimunud evolutsioon, mis põhines tugevamate isendite ellujäämisel. Neodarvinistid arvasid, et vanematest erinevad järglased tekivad mutatsioonid tagajärjel. Rakkude jagunemine tagab sama liiki järglaste saamise, kuid muutused rakkudes toovad esile mutatsioonid. Darwin arvas, et elu algas ühest väiksest kuumast veekogust, kus olid olemas kõik elemendid ja loodusjõud, millede koostööl sünteesiti valguühend, millest hakkas arenema rakk. Seal ei
annaabi.ee 
