(Allergia ja toit, 2004:7). Allergiliste inimeste hulk suureneb aastast aastasse. Kuna ainuüksi toidust tingitud vaevuste käes kannatab umbes 10% lastest ja 5% täiskasvanutest, siis soovibki autor oma töös rääkida just toiduallergiast. 2 MIS ON TOIDUALLERGIGIA JA KELLEL SEE AVALDUB? On inimesi, kellest ei saa kunagi allergikut ning on perekondi, kus allergia avaldub ühel või teisel moel kõikidel pereliikmetel. Miks? Toiduallergiaks nimetatakse ülitundlikkust toiduanete suhtes, mille puhul moodustavad organismis toiduainete vastased vastuained. Toidu ja vastuaine vahelise reaktsiooni tulemusena vallandub allergia. Umbes kolmandikul inimkonnast on kalduvus allegiliste reaktsioonide kujunemiseks, kusjuures see antakse pärilikult edasi põlvest põlve. Allergiat esineb umbes 10% lastest, kõige sagedamini alla kolmeaastastel lastel, 5% täiskasvanutest. Lapseea toiduallegia võib puberteedi perioodil mööduda. Tõsisemaks
Isiklik hügieen jätab soovida. Vähem tähelepanu pööratakse välimusele ja puhtusele. Need on tavalised nähud - aga igal reeglil on erandeid. Korduvad haigused Kuna sõltlase tervis on kahju saanud, siis ta on rohkem aldis haigustele. Need haigused on teised ilmingud, mis tähendab, et need pole põhjustatud otseselt konkreetsest ainest. Infektsioonid tekitavad hingamisteede vaevusi ja valu, mida diagnoositakse gripi või külmetusena. Kõhuhädasid peetakse sageli toiduallergiaks või gastroentriidiks, diagnoositakse südamehaigusi ja ravitakse kõrgvererõhu tõve. Paljusid neist võib pidada surrogaat-diagnoosideks, mis tähendab, et nad maskeerivad sõltuvust, mis haigust põhjustab. Hinnangute põhjal läheb ainuüksi USAs alkoholi kuritarvitamisest tekkinud haiguste ravimine maksma 50 miljardit dollarit aastas (Michael Hardiman, 2000). Ja see on ainuüksi üks sõltuvusaine. Muud sümptomid on otseselt sõltuvad tarvitatud ainest
o maiustused Toiduallergia Toiduallergia all kannatab pidevalt umbes 1-2 % elanikkonnast. Enamikus Euroopa maades on leitud, et allergikuid on kuni 20% elanikkonnast. Linnas on allergikuid rohkem. Allergia käes võivad kannatada igas vanuses inimesed, kuid kõige rohkem kannatavad imikud ja väikelapsed, sest nende seedekanali ja hingamisteede limaskestad ei ole veel täielikult välja kujunenud ja lasevad kergemini läbi võõrvalgu. Mõisted o Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule. o Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenideks on valgud, harvem ka polüsahhariidid. o Ristallergia on nähtus, kus sarnase keemilise ehitusega allergeenid tugevdavad teineteise toimet. Toiduallergia tekib nendel kergemini, kellel on pärilik eelsoodumus. Allergiat võib põhjustada ka keskkond. Toiduallergia kulgu võivad mõjutada:
ka enneaegne menopaus (< 45 aastat) jt. Tsöliaakia diagnoositakse veeniverest vastavate antikehade määramisega ja diagnoos kinnitatakse peensoole biopsiaga. Tsöliaakia puhul on ainsaks raviks range ja eluaegne gluteenivaba dieet, mis ei sisalda nisust, rukkist, odrast ja soovitatavalt ka kaerast valmistatud toite. Allergiad Kuigi allergilised haigused on vaevanud inimesi väga pikka aega, muutus allergia tõsiseks probleemiks 20. sajandi teisel poolel. Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule. Haiguse olemus ja esinemissagedus Allergia on ülitundlikkusreaktsioon, mille käivitavad spetsiifilised immuunmehhanismid. Allergia on allergiliste sümptomite kliiniline väljendumine. Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenid on valgud. Reaktsioon allergeenide suhtes võib olla vahetu, mida on suhteliselt kerge avastada, ja hilistüüpi, mis avaldub tunde või päevi pärast
annaabi.ee 
