Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused? - tekivad tee ja aia äärde, kaevanduste lähedusse, komposti hunnikutesse, kraavidesse, põllu servadesse, tunnused: kahjurid, parasiidid, umbrohi, haigusetekitajad, võõrliigid. Linn kui enam antropogeensete kooslustega seotud keskkond, seda iseloomustavad tunnused (näiteid kooslustest ja liikidest). Linnas on võimatu kujuneda keerulisematel kooslustel ja toiduahelatel, sest puudub pikaajaline stabiilne keskkond Vaatamata ebastabiilsusele on linnade taimestik väga mitmekesine. Liigirikkuse suurim allikas on kultuurtaimed, eriti dekoratiivtaimed. Tallinnas on enamlevinud kultuurtaimi umbes 500. Väga liigirikas on linnas ka prahitaimede floora. Erinevalt hooldatud aladel kasvavad erinevad umbrohud, erinevat tüüpi prahipaikadega on seotud erinevad liigid. 3) Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !).
• Mineraalainetega rikastatud keskkond ja avatud kooslus (võõrliikidele hea võimalus) • Linnud Tallamise tagajärjed • Vastupidavad ja mudastumist taluvad liigid • C) Reostamine ja lõhkumine • Mineraalainetega rikastatud keskkond ja avatud kooslus (võõrliikidele hea võimalus) • Linnud Ebastabiilne elupaik • INIMENE!!! • Linnas on võimatu kujuneda keerulisematel kooslustel ja toiduahelatel, sest puudub pikaajaline stabiilne keskkond. • Kooslustel nõrk sisemine kontroll (parasiitide-kahjurite populatsioonilained). Mitmekesine elupaik • Kultuurtaimed (eriti dekoratiivsed) ja nendega seotud teiste liikide populatsioonid. • Prahitaimed. • Vanad aiad. • Raudteed. • Katused, müürid, • varemed, pööningud. Linna ala põliselustik • Vastupidavad salumetsa liigid
5.1. Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused? - tekivad tee ja aia äärde, kaevanduste lähedusse, komposti hunnikutesse, kraavidesse, põllu servadesse, tunnused: kahjurid, parasiidid, umbrohi, haigusetekitajad, võõrliigid. 5.2. Linn kui enam antropogeensete kooslustega seotud keskkond, seda iseloomustavad tunnused (näiteid kooslustest ja liikidest). – Linnas on võimatu kujuneda keerulisematel kooslustel ja toiduahelatel, sest puudub pikaajaline stabiilne keskkond Vaatamata ebastabiilsusele on linnade taimestik väga mitmekesine. Liigirikkuse suurim allikas on kultuurtaimed, eriti dekoratiivtaimed. Tallinnas on enamlevinud kultuurtaimi umbes 500. Väga liigirikas on linnas ka prahitaimede floora. Erinevalt hooldatud aladel kasvavad erinevad umbrohud, erinevat tüüpi prahipaikadega on seotud erinevad liigid. Nii võib eelkõige vanadest aedadest leida värd-
73. Toiduahelad kui toitumissuhete mudelid koosluses? Ökosusteemis ained tegelikult ringlevad, kuid toiduahelate puhul seda klassikaliselt ei käsitleta, st. sealt puuduvad lagundajad. Ahela alguseks on enamasti mõni produtsent (autotroof), edasi tuleb esimese astme konsument (herbivoor), teise astme konsument (karnivoor), kolmanda astme konsument (karnivoor) ja vahel neljanda astme konsument (karnivoor). Enamasti pole toiduahelatel rohkem astmeid kui viis. Sest peamiseks põhjuseks on toidunappus. Iga astme ülalpidamiseks on kasutada järjest vähem toitu. 74. Toiduvõrgud kui toitumissuhete mudelid koosluses? Toiduvõrk koosneb omavahel põimunud toiduahelatest. Nad võimaldavad kujutada organisme, kes toituvad erinevate troofiliste tasandite organismidest. Toiduvõrgud ei kujuta enamasti omnivoore, ka kiskjad toituvad sageli nii rohusööjatest kui ka teistest kiskjatest.
annaabi.ee 
