Jõevähk · Jõevähk asustab vaid saastamata mageveekogusid: ojad, jõed ja järved; ta suudab elada üksnes hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes. · Isased isendid kasvavad kuni 16 ja emased 12 cm pikkuseks. Vesikirp · Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väike vähiline. Vesikirbud moodustavad paljudes mageveekogudes suure osa zooblanktonist, olles seega tähtis lüli veeökosüsteemi toiduahelais. · Enamik vesikirbu liike elab magevees, näiteks tiikides, jõgedes, järvedes, kuid ka näiteks happelistel sooaladel. Nende suurus on 0,2...5 mm. Vesikirpudele on omane hüplev liikumine, mille tagavad suhteliselt pikad kaheharulised tagatundlad.
Populatsiooni tihedus isendite arv pinnaühikul. Sõltub erinevatest teguritest. Primaarproduktsioon algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine.
Võrtsjärves) 41. Populatsiooni tihedus sama liigi isendite arv kindlal pinnaühikul. 42.Primaarproduktsioon ehk algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 43. Produtsent - tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. 44. Säästev areng - on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. 45. Sekundaarne suktsessioon - on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 46
ühisel territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. 40. Populatsiooni tihedus isendite arv pinnaühikul. Sõltub erinevatest teguritest. 41. Primaarproduktsioon ehk algtoodang(esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi, mis on baseeritud kogu elusloodusel. 42. Produtsent tootja, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. 43. Säästev areng selline looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise viis, et tagada praeguse elanikkonna vajadusi sel moel, et oleksid tagatud ka järgmise põlvkonna vajadused. 44. Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). 45. Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus esimese 7-8 km jooksul on temperatuur peaaegu konstante
kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Produktsiooniefektiivsus- ehk energeetiline efektiivsus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Produtsendid tootev organism) tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme: Kokkusaamise korral (A+ B+) Lahus elu korral (A0 B0) .Mikroobidel põhineb metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia) ristik ja mesilane; lehetäi ja sipelgas). Prügila- prügimägi, pms. tahkete heitmete kaadamispaik.
veest: 6CO2 + 6H2O + 2820kJ = C6H12O6 + 6O2 Fragment fütotsönoloogias tsönofragment, mingil põhjusel (enamasti ruumipuudusel) taimekoosluses kujunemata jäänud väikeosa (nt. madalsookoosluse laik puisniidul). Fragmendid võivad olla vähe muutuvad, püsivad, hääbuvad või püsikoosluse kujunemise suunas arenevad. Fütofaagid taimtoidulised, rühm biofaage, elusaist taimedest või taimeosadest toituvad loomad. F-d moodustavad ökosüsteemis teise troofilise taseme, toiduahelais teise lüli. Saksa autorid nimetavad üksnes rohttaimedest toitujat herbivooriks, inglise-ameerika kirjanduses tähendab see fütofaagi. Fütogeosfäär biosfääri allsüsteem, Maa autotroofsete taimede kiht; ulatub metsaaladel keskm. 4050m, rohumaadel kuni 1 m üle maapinna, mulla taimejuurte suurima sügavuseni. Fütomass kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass. Fütomelioratsioon keskkonnaseisundi parandamine taimekasvatuse abil (nt
kuivmassi kohta. Keskmiste sisalduste põhjal on kaadmiumi sisaldus maksas kõrgem kui lihases, kuid ei ole statistiliselt usaldusväärne (ANOVA, P>0,05). Keskmised sisaldused emaste lihastes on 0,014 0,03 (SE) mg/kg kuivmassi kohta ja isaste ahvenate lihastes 0,049 ± 0,009 (SE) mg/kg kuivmassi kohta; P= 0,053 (P>0,05), statistiline erinevus väike. Emaste kalade lihases korreleerub Cd/Zn 0,376; P= 0,028 (P< 0,05.) 8.5 Elavhõbe (Hg) Elavhõbe on raskemetalliks, mis võib akumuleeruda toiduahelais. On kindlasti ohtlik mereelustikule. Tulemused äitavad et Hg kontsentratsioon kasvab koos vanusega. Vastavalt 2a kalade sisaldus 0,18 ± 0,049 (SE) mg/kg kuivmassi kohta ja 8a kalade 0,043 mg/kg kuivmassi kohta. Erinevusi maksa ja lihase sisaldustes ei esinenud. Kalad võivad olla põhiliseks Hg allikaks ka inimorganismile. 43 Kokkuvõte Töös analüüsitud 80 ahvena proovi näitasid, et kõigi metallide puhul on sisaldus
Ökoloogias süsteem on looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum. Biootiline organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. Abiootiline eluta osa. Organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Autotroof organismid, mis võivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid lihtsaist ühendeist ise sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist või päikesekiirgusest. Produtsendid e tootjad: taimed, kemobakterid. Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik bakterid. Valmis orgaanilise aine tarbijad: 1) konsumendid e
kohanemisvõimetega isendite hävimine tagab loodusliku valiku tõhususe. Kiskja kitsamas tähenduses karnivooria on kasutusel imetajate klassi lihatoiduliste loomade tähenduses. Herbivooria e. taimtoidulisus on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Herbivoorid e. taimtoidulised, ehk fütofaagid, toituvad elusaist taimedest või taimeosadest, seemneist. Fütofaagid moodustavad ökosüsteemis teise troofilise taseme, toiduahelais teise lüli. Toiduahel, toitumisahel, jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela esimene lüli on autotroofid (produtsendid orgaanilist ainet tootvad rohelised taimed), järgnevad orgaanilisest ainest toituvad heterotroofid (konsumendid, destruendid) Toiduahela tüübid on: 1. Kiskjaahel, 2. Laguahel, 3. Nugiahel Ühed loomaliigid on spetsialiseerunud ainult kindlale taimeliigile, teised söövad erinevat liiki taimi
Süstemaatika äärmiselt keeruline, rühmad omavahel väga kaugelt suguluses. Kitsamas fülogeneetilises mõistes on vetikad ainult mitmerakulised rohevetiktaimed. Sinivetikad ehk tsüanobakterid · Bakterid ehk prokarüoodid ehk eeltuumsed! · On ise olnud tõeliste taimede kloroplasti eellasteks; · Elavad vees, suudavad siduda õhulämmastikku, kui on vees saadaval piisavalt fosforit; · Ei ole olulisel kohal toiduahelais; · Kuna seovad lämmastikku ja neid ära ei sööda, toodavad kiiresti juurde palju biomassi, põhjustades veekogude eutrofeerumist. Punavetiktaimed Algeline ja väga vana elustikurühm (1,2 miljardit aastat), sisaldavad klorofülli kõrval punaseid pigmente, seetõttu saavad kasutada sügavale jõudvat hajunud valgust. Leidub kuni 200 m sügavusel. Osa rühmi ladestab rakukesta kaltsiumit, seetõttu olulised korallriffide moodustajad. 27
annaabi.ee 
