· pilk suunatud eesolevale maastikule; · kõval pinnasel ei tohiks kaba mööda maad lohiseda. Väldi: · vale pikkusega relvarihma; · ainult enese ette vahtimist; · liigset müra liikumisel. 101 KÄPUKIL KÄIMINE RELV ÕLAS (PILT 2.96) Kasutatakse: · suure vaenlase ohu korral; · kui maastik ei paku piisavalt varjet; · liikumisel kõrges heinas, madalas võsas, pilliroos või madala varje taga. · ollakse käpukil, toetutatakse vasakule käele; · parem käsi hoiab relva püstolkäepidemest ja surub pära õlga; · vintraud on suunatud otse ette. Pilt 2.96 Mida jälgida: · pilk suunatud eesolevale maastikule; Väldi: · ainult enese ette vahtimist; · liigset müra liikumisel. 102 ROOMAMINE Kasutatakse: · vaenlase tule all liikumisel; · maastik ei paku varjet. Mida jälgida: · pilk on suunatud ette;
vahel; natuke professionaalsem kui amatöörteadus. Pilke-libateadus - Kuidas tunda ära, kas tegemist on teadusega? 2230. Falsifitseeritavus- hüpotees jm muutub siis teaduseks kui ta on põhimõtteliselt ümberlükkatav. Libateaduses ei lükata midagi ümber. Tõenduskatsete reprodutseeritavus ja statistiline usaldusväärsus – Katseid saab teha üha uuesti ja sellest areneb välja statistiline usaldusväärsus. Libateaduses aga toetutatakse üksikjuhtumitele. Selgelt näidatud kehtivuspiirid ja kooskõla fundamentaalsete loodusseadustega – libateadus piiranguid ei pea. Libateaduses ollakse kinni vanades dogmades ja tegeletakse „olemasoleva tõestamisega.“. Erialaterminite ja žsargooni resp. Tehniliste detailide tarvitamine – amatöörteaduses kasutatakse ülemäära keerulisi termineid. Rasketele probleemidele kergete lahenduste pakkumine – libateadus pakub kergeid lahendusi.
Aga meie oma mina? Milliseks predikaadiks seda muuta? Näiteid sisemusest kogemusest – mida tuntakse, kujutletakse, mäletatakse jne. siin on subjektiks „mina“, mis ei saa muutuda predikaadiks, sest mina ei saa omistada millelegi – ülim subjekt, millele midagi omistada. „Mina“ võib olla see lihtsubstants, sest seda ei saa millelegi elementaarsele taandada. „mina“ kogemus ehk eneseteadvus. „mina“ olen see ainuke juhtum, kus on substantsionaalsus puhtal kujul – toetutatakse uusaegsele subjekti filosoofiale – meie hing on antud vahetult. Aga nii ei saa olla? apertseptsioon – empiiriline ja puhas. Esimene on eneseteadvus, kogemusele toetuv ja sellele saab rakendada suhtelise substantsionaalsuse mõistet, juhindudes aja-skeemist. Mitte analüüsitav isikumõiste, ei saa võtta osadeks. Puhas apertseptsioon on lihtne, aga see pole kogemusest antud ja seega pole olemas sellist objekti. Paratamatu eeldus, mida me peame tegema, aga mis pole siiski kogemuselt antud