1) Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur-vahel. Loovisiksused said võimaluse pühenduda täielikult oma loomingule. Andekamatele teadlastele määratud abirahad võimaldasid neil end välismaal täiendada. Iga aastaseid toetussummasid said ka paljud rahvuskultuuri jaoks olulised asutused,nagu Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Eesti Kultuurkapital võimaldas suurepärast arengut eesti kultuuriinimestele ning aitas kujundada rahvuskultuuri. 2) 1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Ehkki üldine kultuuriareng jätkus,pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku.
1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivak s asutuseks. Kogu kultuurikapita li sissetulek jagunes 6e sihtkapitali vahel. Silmapaistvateele loovisikutele jagati auhindu ja preemiaid. 1925- eesti kultuurkapital pamine kultuuri finntseeriv asutus. nende summad laekusid alko ja tubaka aktsisilt ning lõbustusasutuste maksustamiset. Sissetulek jagunes kirjnduse näitekunti helikunsti kujutatavakunsti ajakirjandus ja kehakultuuri vahel. Toetussummasid said ka nt eesti kunstimuusem ja esri rahva muuseum. 1920 oli kultuuriline vabadus, tegutseti vabalt. 1930- kaasnes autoritaaruse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Loodi kutseliidud: eesti kirjanike liit, õpetajate liit, näitjetate liit. SIURU. Eesti kirjandus- 1920 valitses luule. mille arengut mõutas kõige enam Siuru. Muusikaelu- sümfoonilised suurvomid kui ka kamermuusika ning koori- ja soololauludega. Teatrielu- keskuseks kujunes tln kolme kutselise teatriga
igapäevavajadustest. Kes on kõrgemal positsioonil, see peab igati mõistlikuks oma suurt sissetulekut ja ei soovigi seda teistega jagada. Tema arvates on igati normaalne, et osa rahvast elab allpool vaesuse piiri, sest nad on selles ise süüdi. Firmaomanikud ja kõrged valitsusametnikud juhinduvad Eesti Vabariigi valitsusliidritest ja kehtivatest seadustest, mis ei pea töötuid (madalad toetused) ega töölisi (madal keskmine palk) eriti austusväärseteks kodanikeks. Neilt ei saa ju toetussummasid erakondade valimisteks. ,,Antonio Gramsci järgi säilitab ühiskonna eliit oma hegemoonia luues teatud uskumuste süsteemi, ideoloogia või müüdi, mille kohaselt kehtiv võimustruktuur on loomulik ja õige. Kasutades oma eelistatud juurdepääsu erinevatele rohkem või vähem varjatud propagandavahenditele (sh haridus, kultuur, poliitika, õigus) levitab ta oma kavalat ideoloogiat laialdaselt. Tagajärjeks on see, et
kirjanduslikku edu. Tartu aastad olid ka kogu Jannseni elu tipphetked. Jannsenite kodu, Tartus Tiigi tänavas, kujunes tolleaegsa haritlaskonna kooskäimise kohaks, kus võis kohata Jakobsoni, Hurta ja teisi tuntud inimesi. Samuti liikusid seal ka eesti kultuuri huvilised Soomest ja Ungarist. Samal aastal alustas ilmumist ka "Eesti Postimees", mis oli rahva seas väga populaarne. Seda tellisid enam, kui 2500 inimest. (Hiljem on tõestatud, et Jannsen sai sakslaste käest toetussummasid, et leht oleks saksasõbralik.) Oma ajalehtede abil õpetas Jannsen eestlasi ka lugema. Tema toimetatud ajalehtedel oli Eesti rahvuslikul ärkamisel ja kasvatamisel silmapaistev osa. Ta võttis esimesena sõna "maarahvas" asemele kasutusele "eesti rahvas". Kuigi tal puudus kindel programm, oli ta Eesti rahvuslik ideoloog ja rahvuskeele tundja, kes aitas kaasa rahva valgustamisele ja äratamisele. Lehed sisaldasid uudiseid kodu- ja välismaalt ning mõnusat ajaviidet jutulisade näol
Algusaastatel toetati kultuuri arengut riigieelarvest, kuid 1925. Loodi Eesti kultuurikapital. Kultuurkapitali laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisid ning lõbustusasutuste maksud. Kultuurkapital toetas kirjandust, näitekunsti, helikunsti, kujutavat kunsti, ajakirjandust ja kehakultuuri. Sihtkapitali esindajad otsustasid ise toetuste jagamise üle. Viiendik, hiljem pool sissetulekutest anti valitsuse käsutusse ja kulutati teaduse finantseerimiseks. Toetussummasid said Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Loovisikutele jagati preemiaid ja auhindu. 1920ndatel said loomeinimesed tegutseda vabalt, 30ndate teisel poolel olid mõningased piirangud. Rahvusvähemlastele tagati õigus emakeelsele haridusele ja nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. 1925. võeti vastu rahvusvähemlaste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuromavalitsuse loomist pidasid vajalikuks sakslased ja
Riik ja kultuur Kultuuri edendamine kujunes riigi üheks tähtsamaks prioriteediks. 1925. aastal loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasustustest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali vahel. Kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Andekamatele teadlastele anti abirahasid, võimalus end välismaal täiendada. Iga-aastaseid toetussummasid said olulised asutused, nt Eesti Rahva Muuseum. Silmapaistvatele loovisiksustele jagati ka preemiaid ja auhindu. Tuntud olid kirjastuse Loodus korraldatud romaani- ja lastekirjanduse võistlused. 1935. aastal tähistati esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist. Siis jagati rohkelt mitmesuguseid auhindu. Romaanide ja novellide eest pälvisid auhinna A. H. Tammsaare ja Mait Metsanurk. Luule alal Gustva Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp.
annekteeritud ning põhilised poliitilised muutused juba läbi viidud. Üleminek totalitaarsusesse oli järsk kõigil elualadel, kuid esimesel nõukogude aastal olid uued võimud rohkem hõivatud poliitiliste ja majanduslike valdkondadega. Kultuuri jõudis stalinliku terrori täisvägi alles sõjajärgsel ajal. Esialgu rakendati siin kõrvuti piitsaga präänikut, ahvatledes kunstnikke riiklike tellimustöödega ning lisades teatritele toetussummasid, mis lubas (eriti perifeerias) truppe suurendada. Vasakpoolsed meeleolud olid kultuuriinimeste seas traditsiooniliselt tugevad; nii nende kui paratamatustunde ajel läksid nüüd mitmed murranguga kaasa." (Rähesoo 2011: 228) Sisuliselt tähendas Nõukogude Liidu okupatsioon Eesti territooriumil 1940 aasta algul seda, et totaliataarses riigis ei olnud võimalik jätkata teatriga nii nagu varem. Kuna Nõukogude ideloogia seisnes selles, et kõik on võrdsed, kaotas sellega teater
omavalitsuste eelarveid. Näiteks Tartu linna eelarvet keskvalitsuse eelarvest ei leia. Seepärast on kogu Eesti riigi rahakotist rääkides õigem rääkida üldvalitsuse eelarvest, kus valitsuse eelarvele lisanduvad ka Tartu, Tallinna, Pärnu ning kõigi teiste valla- ja linnavalitsuste eelarved. Hoolimata sellest, et omavalitsustel on olemas omad tulud, kulud ja eelarved, eraldab valitsus igal aastal omavalitsuste eelarvetesse toetussummasid. Kuidas valitsus koostab riigieelarvet? Riigieelarve kokkupanekut koordineerib Rahandusministeeriumi Riigieelarve osakond, koostöösministeeriumidega aasta läbi. Nad võrdlevad tulusid ja kulusid ning teevad selle põhjal ettepanekud, mille alusel oleks olemasolevat või oodatavat raha nende arvates kõige mõistlikum kasutada. Kui riigil on soove, mida ei saa rahapuudusel kohe täita, siis sellisel juhul võib riik
eelarveid. Näiteks Tartu linna eelarvet keskvalitsuse eelarvest ei leia. Seepärast on kogu Eesti riigi rahakotist rääkides õigem rääkida üldvalitsuse eelarvest, kus valitsuse eelarvele lisanduvad ka Tartu, Tallinna, Pärnu ning kõigi teiste valla- ja linnavalitsuste eelarved. Hoolimata sellest, et omavalitsustel on olemas omad tulud, kulud ja eelarved, eraldab valitsus igal aastal omavalitsuste eelarvetesse toetussummasid. Kuidas valitsus koostab riigieelarvet? Riigieelarve kokkupanekut koordineerib Rahandusministeeriumi Riigieelarve osakond, koostöös ministeeriumidega aasta läbi. Nad võrdlevad tulusid ja kulusid ning teevad selle põhjal ettepanekud, mille alusel oleks olemasolevat või oodatavat raha nende arvates kõige mõistlikum kasutada. Kui riigil on soove, mida ei saa rahapuudusel kohe täita, siis sellisel juhul võib riik kaaluda laenuvõtmist, kuid ta ei saa ka riik
jne. Nüüd oli vaja tõestada, et väitel oli põhi all. Markin pani alluvad tööd rabama ja salalepinguid otsima, selgus õige pea, et neid pole olemas. Oli tarvis midagi välja anda, 1918 lõpuks ilmus 6 köidet väidetavatest salalepingutest, reeglina olid lihtsalt dipl kirjavahetus välisriikidega. Enamlaste ainus välispol ülesanne oli sõjast väljumine, separaatrahu sõlmimine keskriikidega. Oldi lubatud teha juba ilmasõja aastatel, kui oli Sm-lt saadud salajasi toetussummasid. II-l Nõuk kongressil võeti vastu Rahudekreet. Oli mõeldud ennekõike enamliku propagandana kogu maailmas, selles tehti kõigi sõdivate rahvaste valitsustele ja rahvastele ettepanek, et kehtestada 3ks kuuks relvarahu, töötada välja ja kirjutada alla lõplik rahuleping. Rõhutati, et tulevane rahuleping peab olema demokraatlik ja õiglane, ei tohi sisaldada annektsioone ja kontributsioone. Reaktsioone Antandi riikide poolt ei tulnud. Rahudekreedist olid eluliselt huvitatud keskriigid
annaabi.ee 
