Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile?
Venemaa ja Hiina vastuseisule, ei usalda ka Ameerika Ühendriigid Süüria opositsiooni ja
kardavad ameerikavaenuliku islamirežiimi tekkimist. Viimase keemiarünnaku järel lubas
president Obama mässulistele abi saata, jättes küll täpsustamata, milline see abi võiks olla.
Kindlasti võib oodata abi suurendamist opositsioonile, kuid väline sõjaline sekkumine eeldab
ikkagi ulatuslike massirepressioonide jätkumist ning ka sel juhul võib tegemist olla Liibüa-
laadse toetusoperatsiooniga, mis välistab otsese sõjalise sekkumise.
Süüria sõjaga seoses saab üha selgemaks, et maailma suured mõjutajad pole kunagi tõsiselt
mõtelnud muutuste peale. Kõik ühiskondlik-poliitilised jõud maailmas, kellel on vähegi peale
hakkamist (Urmas Paet), avaldavad arvamust, et Süüriat tuleb karistada rahvusvahelistes
suhetes ainsal sobivalt viisil – sõjaga -, keegi ei mõtle selle peale, mis põhjendustel tekib ühel
rahval (koalitsioonil) õigus teist rahvast karistada