Teoreetiliselt on see küll mõistetav põhimõte, kuid praktikas eeldab seemehhanismide ja struktuuride loomist, et vajaduse korral riik abi siiski osutada suudaks. Näiteks juhul, kui tegemist ei ole enam "tavapärase" sotsiaalhoolekandega, võivad riigi kohustused mängu tulla. Näiteks looduskatastroofi või muu erakorralise sündmuse tõttu peavarjuta jäänud inimesed vajavad abi nii suures ulatuses, mis tingib keskvõimutegutsemise. 5.3.2.2. Toetuskohustused Põhiseaduse § 28 lõikest 3 tulenevad keskvõimu toetuskohustused omavalitsuste suhtes on mitmetahulised. Kõige laiem toetuskohustus seisneb keskvõimu kohustuses välja töötada üldine riiklik sotsiaalse kaitse poliitika. Kuna sotsiaalhoolekande valdkonnas on abi saamisega seonduvate küsimuste reguleerimine vajalik seadusega, on tegemist keskvõimu põhiseadusliku kohustusega. Samuti on keskvõimul kohustus seda poliitikat teadvustada ning aidata kaasa selle elluviimisele
kaitsta põhiseaduslikke väärtusi Põhiõiguste funktsioonid • Õigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. • Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest • Institutsioonide loomise kohustus • Õigus menetlusele ja korraldusele • Riigi toetuskohustused Riik peab tagama isikule minimaalse, inimväärikusele vastava elutaseme Põhiõiguste kandjad e õigustatud subjektid (PS § 9) • Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani • Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis “igaüks”, “keegi”, “kõik” jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele);
Kinnipeetavatel on õigus suhelda väljaspool kinnipidamisasutust viibivate isikutega. Eriti on kaitstud kinnipeetavate sõnumite vahetamine õiguskaitseorganitega ning kaitsjaga. Eestis reguleerib kinnipeetavate õigusi vangistusseadus. Kinnipeetavate sõnumite saatmise vabadusse võib riik kahtlemata sekkuda, kui selleks on piisavalt kaalukad eesmärgid. Näiteks on vajadus takistada keelatud ainete toimetamise kinnipidamisasutusse. Korrespondentsi puutumatusega seonduvad kaitse-ja toetuskohustused. Riik on kohustatud tasuma näiteks vangi kirjade eest vaid juhul kui kinnipeetava rahapuudus suhtlemise välismaailmaga sisuliselt võimatuks teeb. Ühest seisukohta ei ole küsimuses, kas riik peab kaitsma korrespondentsi puutumatust ka töökohal toimuva sidepidamise korral, näiteks tööarvutite vahendusel saadetud e-mailidele ja kõnedele töötelefonilt. Samuti on postiettevõtted tihti erastatud ning nendepoolne
.......................................9 Piirangu aeg................................................................................................................................. 9 Isik, kes sõnavabadust kasutab.................................................................................................. 10 Piirangute eesmärk.....................................................................................................................11 Sõnavabadusega seonduvad kaitse- ja toetuskohustused...............................................................11 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 12 Kasutatud allikad:.......................................................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS
kui EIÕK vastav loetelu. Erinevalt EIÕK-st ei ole lubatud eraellu sekkuda riikliku julgeoleku ja riigi majandusliku heaolu kaitseks. Seega ei tohiks põhiseaduse kohaselt koguda inimeste kohta salaja informatsiooni riigi julgeoleku tagamiseks. Näiteks riigi julgeolek on põhiseaduslik väärtus, mis õigustab põhiõiguse piirangut isegi siis, kui põhiõigust sätestav paragrahv seda otseselt ette ei näe. (Annus 2006, lk 285) 4. ERAELU PUUTUMATUSEGA SEONDUVAD KAITSE. JA TOETUSKOHUSTUSED Riigil on kohustus astuda aktiivselt samme eraelu kaitseks, sealhulgas kaitsta igaüht kolmandate isikute rünnete eest. Näiteks tuvastas EIK konvensiooni rikkumise kaasuses, kus riik ei saanud kehtivate kriminaalseaduste alusel kriminaalmenetlust algatada isiku vastu, kes ründas seksuaalselt vaimselt alaarenenud tütarlast (X and Y vs Netherlands 1985). Riik rikub eralu puutumatust ka juhul, kui ta ei vii läbi kriminaalmenetlust vägistamise asjus juhtudel, kui naine ei osuta
Teoreetiliselt on see küll mõistetav põhimõte, kuid praktikas eeldab see mehhanismide ja struktuuride loomist, et vajaduse korral riik abi siiski osutada suudaks. Näiteks juhul, kui tegemist ei ole enam “tavapärase” sotsiaalhoolekandega, võivad riigi kohustused mängu tulla. Näiteks looduskatastroofi või muu erakorralise sündmuse tõttu peavarjuta jäänud inimesed vajavad abi nii suures ulatuses, mis tingib keskvõimutegutsemise. 5.2. Toetuskohustused Põhiseaduse § 28 lõikest 3 tulenevad keskvõimu toetuskohustused omavalitsuste suhtes on mitmetahulised. Kõige laiem toetuskohustus seisneb keskvõimu kohustuses välja töötada 1.üldine riiklik sotsiaalse kaitse poliitika. Kuna sotsiaalhoolekande valdkonnas on abi saamisega seonduvate küsimuste reguleerimine vajalik seadusega, on tegemist keskvõimu põhiseadusliku kohustusega. 11
tähendab nõudega riigi vastu, et viimane ei sekkuks omandi vabasse valdamisse, kasutamisse ning käsutamisse. Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Õigus menetlusele ja korraldusele tähendab, et riik peab looma isikutele võimalused oma õigusi teiste isikute, aga ka riigi rünnete vastu kaitsta. Vaata varem viidatud lahendit kaitse- ja hoiualadest. Riigi toetuskohustused võivad tuleneda põhiõigustest. PS sätestab sellise kohustuse otseselt sotsiaalsete põhiõiguste puhul. Teiselt poolt võib riigi toetuskohustused kaasa tuua üldine sotsiaalriiklik printsiip seoses kõikide põhiõigustega. Riik peab tagama vähemalt inimväärikust mittekahjustava elamise. 18.3. Põhiõiguste kandjad Põhiõiguste kandja võib olla nii füüsiline kui ka teatud tingimustel juriidiline isik.14
tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtusi Põhiõiguste funktsioonid · Oigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. · Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest · Institutsioonide loomise kohustus · Oigus menetlusele ja korraldusele · Riigi toetuskohustused Põhiõiguste kandjad e õigustatud subjektid (PS§9) · Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani · Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis "igaüks", "keegi", "kõik" jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused (põhiseaduse tekstis "Eesti kodanik") laienevad üksnes Eesti kodanikele · Juriidilised isikud · Avalik õiguslikud juriidilised isikud
eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtus Põhiõiguste funktsioonid •Õigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. •Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest •Institutsioonide loomise kohustus •Õigus menetlusele ja korraldusele •Riigi toetuskohustused Riik peab tagama isikule minimaalse, Inimväärikusele vastava elutaseme.Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani •Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis “igaüks”, “keegi”, “kõik” jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused põhiseaduse tekstis “Eesti kodanik”) laienevad üksnes Eesti kodanikele •Juriidilised isikud
annaabi.ee 
