Nõukogude Liit ei pidanud kinni enda lubadusest ja otsis ebanormaalseid põhjuseid, miks süüdistada Eestit pakti mittetäitmises. Tagajärjeks kõigele sellele pidi kirjutama 17. juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile" , millega Eesti Vabriigi üürike iseseisvusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Punkte, miks Eesti kaotas iseseisvuse 1940. aastal, on palju. Fakt on aga see, et noore riigina tehes nii palju valesid otsuseid, olles ilma toetajateta suurriigi kõrval täiesti üksinda ja teades, et maailmas on totaalne kaos, ei suudaks ükski riik säilitada iseseisvust. Kindlasti oleks olnud palju võimalusi, kuidas iseseisvust mitte käest lasta, aga Eestil polnud selleks valikuid liitlaste puudumise tõttu. Oluline oli selle üürikese iseseisvumisaja sees aga see, et eestlased said maitse vabadusest kätte ja ükskõikseks see neid ei jätnud.
euroopalikus alevis, siis ta taipas, et Venemaad on vaja euroopalikumaks muuta, et see saaks maailma asjades ,,kaasa rääkida". Peeter I sõjakäigud Peeter I soovis väljapääsu Mustale merele ning jätkas Sofia regendiks oleku ajal alustatud Türgi vastast liini. Aasta pärast hakati selleks korraldama sõjakäike. 1696. aasta 18. juulil venelaste kätte langenud Aasovi kindlus ei andnud veel väljapääsu Mustale merele, kuid edasised vallutused ilma toetajateta olid mõeldamatud. Selleks suundus Peeter I suure saatkonnaga välisreisile- Euroopasse. Reisi eesmärgiks oli lootus leida liitlasi võitluseks 2 Türgiga, soov näha päris Euroopat ning värvata Venemaale palju asjatundjaid kõigilt elualadelt, et Venemaad euroopalikumaks muuta. Koos Peetriga asus teele 270- liikmeline suursaatkond. Peale asjatundjate värbamise oli suursaatkonna ülesandeks veel tutvuda Euroopa sõjalise- ja tehnilise
mainitud, mitmeid ja mitmeid überkorraldusi. Peeter I soovis väljapääsu Mustale merele, ligipääsu rajamist Läänemerele ning samuti soovis ta kindlustada Venemaa rahvusvahelist seisundit. Peeter jätkas ka Sofia regendiks oleku ajal alustatud Türgi vastast liini. Aasta pärast hakati selleks korraldama sõjakäike. 1696. aasta 18. juulil venelaste kätte langenud Aasovi kindlus ei andnud veel väljapääsu Mustale merele, kuid edasised vallutused ilma toetajateta olid mõeldamatud. Selleks suundus Peeter I suure saatkonnaga välisreisile- Euroopasse. Reisi eesmärgiks oli lootus leida liitlasi võitluseks Türgiga, soov näha päris Euroopat ning värvata Venemaale palju asjatundjaid kõigilt elualadelt, et Venemaad euroopalikumaks muuta. Koos Peetriga asus teele 270-liikmeline suursaatkond. Peale asjatundjate värbamise oli suursaatkonna ülesandeks veel tutvuda Euroopa sõjalise- ja tehnilise tasemega.
annaabi.ee 
