· Ärge minge mehhanismide tööalale nii, et juht teid ei märka. Hoiduge eemale tagurdatavatest masinatest. · Parandage enda nähtavust, näiteks kandke ohutusvesti.11 3.10.2. Kaevetööd · Küsige, kas kaablite, juhtmete ja torustike asukohad on välja selgitatud (juhtmekaart) enne kaevetööde alustamist. · Küsige, kas kaeviku varisemisriski on hinnatud ja kas selles võib töötada. · Hoolitsege selle eest, et kaevik toestataks vastavalt projektile. Kui kaevikut ei toestata, tagage, et kaevikuservad kaevataks küllaldase kalde all või astmeliselt, olenevalt pinnase kvaliteedist ja kaeveoludest. · Pidage meeles, et varisemisoht on suurem vihmade, kuiva perioodil, keltsa sulamise ja vibratsiooni mõjul. Väga tähelepanelik tuleb olla koheva pinnase või 2 meetrist sügavama kitsa augu kaevamisel. · Kontrollige, et kaevikusse tehtaks korralikud tõusu- ja liikumisteed.
erakondlikusse võitlusesse. 26. jaanuaril 1930 pidasid EVKL oma I kongressi, osales 60 delegaati. Kongressil kritiseeriti teravalt erakondlikku korrupatsiooni ning liidu etteotsa valiti vandeadvokaat Artur Sirk ning kindral Andres Larka ja Ernst Põdder. 22.märtsil 1931. aastal toimuval EVKL II kongressil osaleb 113 delegaati. Kongressil otsustati avaldada parlamendile ja valitsusele survet, et põhiseaduse muutmise ettepanek toestataks. Nende nõudmised põhiseaduse muutmiseks olid järgmised: laialdaste volitustega riigipea, 50-liikmeline Riigikogu ja isikuvalimised. Vapsid kuulutasid välja uue vabadusvõitluse. Novembri alguses teatatakse vabadussõjalaste häälekandjas: "Klassivõitluse põhimõttele tuleb vastu seada rahvusliku ja riikliku ühtsuse, riikliku terviku idee." 10.novembril 1932. aastal esitavad vabadussõjalased seaduseelnõu põhiseaduse muutmise kohta
annaabi.ee 
