noormehele nii suurt mõju, et otsustas oma kodulinna jätta ja minna Milano konservatooriumisse kompositsiooni õppima. Kuid selleks, et oma plaan teostada kulus neli pikka aastat mille käigus ta kirjutas orkestri- ja vaimulikku muusikat. Ka konservatooriumi vastuvõtukatseteks kirjutatud Messa di Gloria kuulub sellesse perioodi. Elu Milanos oli tulevasele heliloojale huvitav ja arendav. Tema õpetajate hulgas oli ka itaalia helilooja Amilcare Ponchielli. Üks kaasõpilastest ja toakaaslastest oli hilisem rivaal Pietro Mascagni. 1883 lõpetas Puccini Milano konservatooriumi, lõputööks komponeeris ta "Sümfoonilise capriccio" ("Capriccio sinfonico"), millel oli suur edu. Oma õpetaja Ponchielli soovitusel osales ka esimesel muusikirjastaja Sonzogno poolt korraldatud konkursil, kuid tema esimene ooper "Le villi" jäi seal täiesti tähelepanuta. Tänu oma mitmete mõjukate sõprade abile lavastati "Le villi" Milanos Dal Verme
minna Milano konservatooriumi kompositsiooni õppima. Tema instrumentaal- ja vaimulik muusika pärineb peamiselt õpinguperioodist Luccas ja Milanos. Neist teostest tuntuim on 1880. aastal Lucca õpingute lõpetamiseks ja Milano konservatooriumi astumiseks kirjutatud missa, mida tuntakse nime all "Messa di Gloria". Tema õpetajate hulgas oli itaalia ooperihelilooja Amilcare Ponchielli, kelle teostest on tuntuim "La Gioconda". Üks kaasõpilastest ja toakaaslastest oli sõber ja rivaal Pietro Mascagni, ooperi "Talupoja au" tulevane autor. Viimaseks koolitööks Milano konservatooriumis sai 1883. aastal komponeeritud "Sümfooniline capriccio" ("Capriccio sinfonico"), millel oli suur edu. Esimene Torre del Lagos kirjutatud ooper "Manon Lescaut" kujunes Puccini läbimurdeteoseks. Ooper esietendus 1. veebruaril 1893 Torinos. Nii publik kui kriitikud olid üksmeelses vaimustuses. "Manon Lescaut" viis Puccini muusika kiiresti rahvusvahelistele ooperilavadele
Teiseks tähtsaks teguriks on vanglas tekkiv stress ja pinge. Lisaks mainitakse mitmeid teisi tegureid, mis on seotud nii vanglas tarbimise alustamise, kui ka selle jätkamisega. Ühe töötaja ütluste kohaselt on grupi survel ka majanduslik vorm: ,,Grupi mõju vanglas on igal perekonnal 18 (toal) ühiskassa, mida kasutatakse ka uimastite ostmiseks. Juhul, kui üks toakaaslastest ei tarbi uimasteid, kasutatakse uimastite ostmiseks ikkagi ka tema raha, niisiis peab ta mõistlikumaks oma osa ise ära kasutada ja asub samuti uimasteid tarvitama." Kinnipeetavate ütluste kohaselt on uudishimu ja tegevuse puudumine kõige tähtsamad tegurid, mis vanglas uimastitarbimisega alustamist mõjutavad. Grupi mõju, pinge, stress, sotsiaalne tunnustus ja identiteet ning soov põgeneda reaalsusest mõjutavad nii tarbimise alustamist kui ka selle jätkamist
annaabi.ee 
