Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis Phillips Exeter Academy uutele õpilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest. Selles raamatus leiduvad koolis õppivate õpilaste ja õppejõudude nimed ja pildid. Mark Zuckerberk rajas Facebook'i koos kaasõpilastega informaatika alal ja oma toakaaslaste Dustin Moskovitz'iga ja Chris Hughes'iga ajal, kui ta oli õpilane Harvardi Ülikoolis. Veebilehe kasutajaõigused olid algselt piiratud vaid Harvardi õpilastele, kuid seda suurendati teistele kolledzitele Bostoni alal. Hiljem suurenes leht edasi ning lubas liituda igal ülikooli õpilasel, seejärel keskkooli õpilastel ja lõpuks igaühel kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehel on hetkel rohkem kui 400 miljonit aktiivset liiget ülemaailmselt.
Pärast Facemashi tähelendu oli Zuckerberg veendunud, et tudengite hulgas on tõsine nõudmine väikese kiiksuga sotsiaalvõrgustiku järele. Paar kuud arendas ta aktiivselt Facebooki ideed. Sellest pidi saama online-versioon "Näoraamatust", mida Ameerika ülikoolides igal aastal jagatakse, et uued üliõpilased tutvuksid vanemakursuslaste fotode ja nende kohta esitatud infoga. Kuid Facebook pidi sisaldama ka palju muud. Toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesi abiga ning Eduardo Saverini antud tuhande dollariga varustatult tõi Zuckerberg 2004. aasta veebruaris välja veebilehe Thefacebook.com. Viis päeva pärast live'i minekut oli sel juba tuhat registreeritud kasutajat. Moskovitzist sai hiljem Facebooki viitsepresident. Olukorras, kus mõni teine oleks otsustanud keskenduda õpingutele, fokuseerus Zuckerberg oma äriideele. Ning ta langes ülikoolist välja. 2004. aasta juunis kolis ta oma
metsa-, ehitus- ja heinatöid teha. (Kahro 2000, lk 22-23) 1971. aasta sügisel õppis Urmas mõnda aega Kehra muusikakoolis, kuid kuna ta käis alles neljandas klassis, kuid klaveriõpetus algas alles kuuendas, ei saanud ta oma lemmikpilli veel õppida. Nii õppis ta hoopis klarnetit, mis talle sugugi ei meeldinud. Internaadituba jagas ta kahe abituriendiga. Kord leidis ta ühe kaaslase kapist astronoomiaõpiku, mis äratas temas huvi tähtede vastu. Toakaaslaste abiga alustas ta tähistaeva avastamist. Esimese tähtkujuna õppis ta tundma Suurt Vankrit. Sama aasta lõpus viidi Urmas üle Tallinna Muusikakeskkooli kolmandasse klassi, kus ta sai klaverit õppida. Teda juhendasid Anatoli Garsnek, Rene Eespere ja Mati Kuulberg. (Ibid, lk 24-25; UST 2009) Lapsena oli Urmas väga arglik ja endassetõmbunud, seetõttu oli tal raske uude kooli sisse elada. Teda ei mõistnud ei õpetajad ega ka kaasõpilased. Ainus, kes teda ei norinud ega mõnitanud, oli
annaabi.ee 
