Lihatõud
sarnased.
Sellel sajandil toimunud tormiline teaduse ja tehnika areng on muutnud ka veiste
söötmist-pidamist, tõuaretust. Suured avastused bioloogiateaduses (DNA avastamine
pärilikkuse materiaalse kandjana, geenitehnoloogia areng jne) on tublisti muutnud veiste
aretuse iseloomu. Antibiootikumide, aminohapete ja bioaktiivsete ainete sünteesimine
on võimaldanud toota tööstuslikult täiesti uusi söötasid, muutunud on söötmistehnika.
Loomakasvatuses on kasutusele võetud arvutustehnika.
Lihaveiste kasvatamine on viimaste aastate jooksul näidanud tugevat kasvu trendi, seda
seoses euroopa liidu toetustega maastiku hooldusel. Palju on Eestisse tekkinud nn. hobi
veisekasvatajaid kellel on veised kõrval hobiks/tuluks ja põhitööna teenitakse leiba
mujal. Palju on ka piimalehma farme, kus on leitud, et tootmine ei ole piisavalt tulus ja
on hakatud järk järgult üle minema lihaveiste kasvatusele paaritades piimalehmasid