Rüütliturniir Rüütliturniir Kõrgema seltskonna armastatuim ajaviide, rüütlite jõuproov, ettevalmistus sõjaks Turniiril võideldi nüride relvadega ja vägiteod pühendati südamedaamile Rüütliturniir Kestis mitu päeva 1.päev ratsakahevõitlus (puubarjäär, võitja sai vastase varustuse, piigid ja kilbid) Rüütliturniir 2.päev jalgsivõitlus (mõõgad ja sõjakirved) Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja kiivreid Rüütliturniir 3. päev grupivõitlus (lahingrelvad) Tänan kuulamast!
kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Peatorni või hoone ümber rajati ringmüür koos väiksemate tornidega. Suurt tähelepanu pöörati sissepääsude kaitsele ja sinna rajati tugevad väravatornid. Kogu linnust piiras sageli vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette või selle ümber rajati vahel veel eeslinnus. Selliseid linnuseid võis ühe suurniku valduses olla mitu, nende etteotsa määras ta lossiülemad ehk kastellaanid. Rüütliturniirid olid kõrgema seltskonna armastatud ajaviide, kus rüütlid oma võimeid näitasid. Neid peeti mõne feodaallossi läheduses ning sinna kogunes tuhandeid pealtvaatajaid. Rüütlite jõuproovid kestist tavaliselt mitu päeva: esimesel võisteldi ratsa, teisel jalgsi, kolmandal grupikaupa. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid. Rüütlitele andis
annaabi.ee 
