Lümf on läbipaistev värvusetu vedelik, mis viiakse verre lümfisoonte kaudu. Lõmf kõrvaldab kudedest jääkaineid. Rasvkude on varuainete kogumise paik, organismi soojuse hoidja (kehakaalust 10-20%). Luud. Luupainduvus sõltub osseiinist ja kõvadus mineraalainetest. Lihaskude. Lihaskoed on võimelised kontraheeruma. Lihaskiud koosnevad müofibrillidest (müofibrill koosneb aktiinist ja müosiinist (ja titiinist)). Vöötlihaskiud alluvad tahtele, kontraheeruvad kiiresti, kontraktsioonis on lühemat aega, väsivad kiiremini kui südamelihaskiud. Südamelihaskude Iseloomulik samasugune ristivöödilisus kui vöötlihastel. On ühendatud anastomooskiudude (ühendus) varal võrkjaks struktuuriks. Talitlus ei allu tahtele, lihas ei väsi; tööperiood vaheldub puhkefaasiga. Tuumad paiknevad kiudude keskosas, mida piiravad heledamad sarkoplasma alad.
Lihaskiu (raku) sees on suurel hulgal müofibrille, mis on samapikad kui lihaskiud. Müofibrill omakorda koosneb paljudest korduvatest struktuurielementidest, nn. sarkomeeridest. Igas sarkomeeris on 2 paralleelset ja osaliselt kattuvat filamentide komplekti, paksud ja peened filamendid. Peened filamendid on moodustunud aktiinist, paksud filamendid koosnevad müosiinist. Aktiini filamendid kinnituvad oma +otsaga spetsiaalsele valgulisele struktuurile Z- diskile, mis koosneb pōhiliselt titiinist. Lihaskiu kontraktsiooni aluseks on paksude ja peente filamentide nihkumine üksteise vahele. Filamentide endi pikkus ei muutu. Lihase kontraheerumisel muutuvad kitsamaks heledad vöödid. Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi . Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist. Peened e
Müofibrill omakorda koosneb paljudest korduvatest struktuurielementidest, nn. sarkomeeridest. Igas sarkomeeris on 2 paralleelset ja osaliselt kattuvat filamentide komplekti, paksud ja peened filamendid. Peened filamendid on moodustunud aktiinist, kus peale aktiini esinevad veel tropomüosiin ja troponiin; paksud filamendid koosnevad müosiinist. Aktiini filamendid kinnituvad oma +otsaga spetsiaalsele valgulisele struktuurile Z-diskile, mis koosneb philiselt titiinist. Lihaskiu kontraktsiooni aluseks on paksude ja peente filamentide nihkumine üksteise vahele. Filamentide endi pikkus ei muutu. Kui näiteks üks müofibrill, mis on 5 cm pikk ja sisaldab 20,000 sarkomeeri, lüheneb 4 cm-ni, siis vastavalt iga sarkomeer lühenes 2.5 -lt 2.0 mikrom-ni. Lihase kontraheerumisel muutuvad kitsamaks heledad vöödid. Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad