Titaan-Ti Avastamine: Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Kasutamine: Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses. Lisaks
Titaan Jana Smirnova Kallavere Keskkool 10. klass Omadused · Elemendi lühend: Ti · Järjekorra number: 22 · Aatommass: 47, 87 · Sulamistemperatuur: 1668°C · Keemistemperatuur: 3287°C · Tihedus: 4,5 g/cm³ · Hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel · Keskmise aktiivsusega metall · Madal elektri-ja soojusjuhtivus · Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga
Titaan Nimi Kool Klass, aasta Õpetaja nimi Üldiselt Titaan on keemiline element, mille sümboliks perioodilisustabelis on Ti. Omaduselt on titaan metall ning kannab järjenumbrit 22. Tema tihedus on 4,5 g/cm³. Titaan sulab 1668 kraadi juures Celsiuse järgi ja keeb 3287 kraadi juures. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. Titaani on väga kerge mehhaaniliselt töödelda ja sepistada ning ta on kõige vastupidavam kergmetall. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, kuna tal on tugev oksiidikiht. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Väga paljud mineraalid sisaldavad titaani, eriti leidub sellised mineraale Uuralites. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Titaani oksüdatsiooniaste on tavaliselt IV, harvem III ja II. Titaani ajalugu
Sisukord Sissejuhatus 2 1. Valmistamine 3 2. Omadused 4 2. 1 Füüsikalised omadused 4 2. 2 Keemilised omadused 4 3. Kasutusalad 5 Kasutatud kirjandus 6 1 Sissejuhatus Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Tema tihedus on 4,5 g/cm³ ning sulamistemeratuur 1668°C. Titaan on maailmas väga tähtis metall, sest seda kasutatakse väga paljudes valdkondades oma füüsikaliste- ning keemiliste omaduste pärast. Mineraale, mis sisaldavad titaani, leidub looduses kõikjal. Niisuguste mineraalide kõige suuremad leiukohad Euraasia mandril on Uuralis, Venemaal. Titaani on pinnases ja taimedes, jõgede ja järvede vees. Maakoore aatomite üldarvust on
Jukumees420 TITAANI REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: AT 12/22 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2019 1. TITAAN Titaan on omadustelt metall, millel on hõbevalge värvus, mis meenutab niklit. Ta on keemiline element järjenumbriga 22 ning ta asub IVB rühmas ja neljandas perioodis. Titaani sümboliks on Ti ja tema aatomimassiks on 47,90. Titaani avastati aastal 1791 ja tema avastajaks oli Inglismaalt pärit mees nimega William Gregor. Elemenet sai nimetuse Kreeka mütoloogia Titaanide järgi ja nime pani Saksamaa keemik nimega Martin Heinrich Klaproth, kes taas avastas elemendi aastal 1795.
TITAAN Koostas T.Ristmägi Nimetus · Nimetus titaan tuleneb Click Click icon iconto to add add kreeka mütoloogiast. picture picture · Titaanid olid Taeva ja Maa lapsed. Avastamine · Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. · Suurbritannia tumedast liivast.
TITAAN Titaan on looduses üks levinumaid elemente. Tema suhteline sisaldus maakoores on kuni 0,6%, jäädes sellega alla ainult alumiiniumile (8,1%), rauale (6,0%) ja magneesiumile (3,0%). Kuigi titaan avastati juba 1791. aastal William Gregori poolt Inglismaal, õpiti keemiliselt puhast metalli eraldama alles 20. sajandi alguses. Tööstusliku puhta titaani saamise protsess loodi 1940.aastal Saksamaal. See seisneb titaani tetrakloriidi TiCl taandamises magneesiumiga kõrgel temperatuuril, 800 °C. Seda meetodit kasutatakse ka 4 tänapäeval titaani tootmisel. Titaani saadakse maakidest, millest põhilisteks on rutiil ja ilmeniit, milles ta esineb oksiidi TiO kujul
Karol Pakkas ET11 3 Terase legeerivat elementi 1) Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroomi lisamine terasele tõstab tema läbikarastuvust, kõvadust ja tugevust. Samuti annab kroom terasele läikiva pinna mis omakorda on hea korrosiooni vastu. Kroomi kasutatakse paljude asjade valmistamiseks, noad, potid, pannid, kraanikausid, nõudepesumasinad jne. Kroomi kaustatakse, sest ta on silmapaistev, lihtne puhastada ja vastupidav. 2)Vask
................................................................... 7 Metallide reageerimine veega................................................................................................. 7 Redoksreaktsioonid.................................................................................................................8 Võrrandid (tasakaalustamine)................................................................................................. 9 Loeng 1 Raud (Fe) el. Nr. 26, aatommass 55,847 Tihedus 7,87 g/cm3 Sulamistemp. 1535 kraadi C Hea korrosioonikindlus Hõbevalge Keskmise kõvadusega Plastiline Hea soojus- ja elektrijuht Keskmise aktiivsusega metall Reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) Leelistega ei reageeri Rauasulamid Teras (kuni 2% C) Malm (2-5% C) Roostevabateras (lisandiks Cr) Vask (Cu) el nr 29 (1;18;8;2) aatommass 63,54 Tihedus 8,9 g/cm3 Sulamistemp. 1083 kraadi C Värvus punasest kuldkollaseni Plastiline
Kroom ( Cr ) Molübdeen ( Mo ) Volfam ( W ) Kroom · Esineb looduses nelja isotoobina · Aatomnumber : 24 · Aatommass : 51,996 · Tihedus : 7,14 g/cm3 · Sulamistemperatuur : 1900 °C · Keemistemperatuur 2690 °C · Kroom on küllalt aktiivne metall. · Kroom reageerb kergesti lahjendatud hapetega. · Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. · tähtsamad ühendid : Kroom(III)oksiid, Kroom(VI)oksiid, Kroom(VI)hape, Kroom(IV)oksiid · Kroom stimuleerib insuliini toimet, osaleb süsivesikute ainevahetuses ning reguleerib vere suhkrutaset lisaks osaleb kilpnäärme talituses. · Kroom satub loodusesse fossiilsete kütuste põlemisel. · Kroomimaagi maailmatoodang on umbes
Titaan Anna-Maria Korotajeva Regina Lahe SA-12 Eripära Titaan on element järjenumbriga 22. Omaduselt on titaan metall. Tema sulamis temperatuur on 1668°C Titaan on kõige tugevam metall, tal on madal tihedus ning metalselt hõbedane läige. Titaan omab madalat elektri ja soojus juhtivust. Avastati Inglismaal William Giorgi poolt 1791. aastal Leidub Paljudes mineraalides maakoores. Peaagu kõikides elus organismides. Kivimites Veekogudes Muldades Kasutusalad Lennundus Mootorites Tuleseintes Maandumistelikus ... Sporditarvetes Medetsiinis Kuldehete valmistamiseks biotoime vastupidavus korrosiooni suhtes Kerge kaal Ei ole mürgine ega tõrjutud organismi poolt Titaan kristallina
Tartu Kutsehariduskeskus Kroom Referaat Õpilane: Ranner Alasild Kursus: EL108 Õpetaja: Kristina Sabre Tartu 2009 1 Tähis - Cr chromium. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element. Järjenumber on 24 ja aatommass 51,996, tihedus on 7.19 Mg/m3. Tal on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega,
Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga väike osa kõikidest raskmetallidest. Elavhõbe Elavhõbe ( Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui teda õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbedat leidub
....................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. LENNUMATERJALIDE AJALUGU........................................................................4 2. SULAMID LENNUKIEHITUSES............................................................................5 3. ALUMIINIUM LENNUKIEHITUSES.....................................................................6 4. TITAAN LENNUKIEHITUSES................................................................................7 5. KOMPOSIITMATERJALID LENNUKIEHITUSES................................................8 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................10
Tina kasutatakse sulamites ja konservikarpide valmistamisel. Pliid kasutatakse pliiakudes ja elektrikaablite kaitsetorude valmistamisel. Plii ja tina sulamit kasutatakse jootmisel. Keemilised ja füüsikalised omadused vastupidavad vee ja õhu suhtes Al ja Sn on hõbevalged, kerged ja pehmed metallid, Pb on tumeda sinakashalli värvusega (Pb õhus seismisel tekib oksiidikiht, millega omandab oma tuhmi värvuse), pehme ja raske metall. Al on küllaltki aktiivne metall, kuid Sn on väheaktiivne ja Pb pole keemiliselt aktiivne. madalad sulamistemperatuurid Pb takistab radioaktiivse kiirguse levikut, Pb ja tema ühendid on mürgised p-metallide ühendid Al2O3 – alumiiniumoksiid, valge kristalne, inertne aine, vastupidav vee ja hapete, leeliste toimele, smirgel – peeneteraline korund, kasutatakse poleerimisvahendites
sulatamisel leelisega kaasneb terav iseloomulik lõhn. Hiljem selgus, et lõhna põhjustab üks element, mis sai selle omaduse tõttu nimeks osmium (kreeka keeles osme ,,lõhn"). Osmiumi tootmiseks kasutatakse vase-nikli-sulfiidseid maake ja vase- molübdeenimaaki, mis sisaldab plaattina. Maakide töötlusjäägist pärinevat toormest eraldatakse osmiumi kuumutamisel õhus temperatuuril 800 900 °C. Aurufaasi läinud osmiumtetraoksiid absorbeeritakse NaOH lahusega. Puhas metall redutseeritakse vesinikuga. Levimus ja kasutus. Osmium on looduses haruldane ja hajutatud element, mis levimuselt maakoores on 79. kohal ja seda on seal 0,0001 %. Tähtsamad mineraalid maakoores on ehemetallide sulamid: osmrutiin (Os-Ru sulam), osmiriidium (Os-Ir sulam) ja looduslik Au-Os sulam. Osmium on ülikõvade ja kulumiskindlate sulamite koostismetall. Os-Ir-Ru-sulamist valmistatakse kvaliteettäitesulepeade sulgi, mis on kulumiskindlad ja peene kirjaga. Os-W-
Osmium Avastamine Osmium avastati 1803. aastal Inglismaal, Londonis keemiku Smithson Tennanti poolt. Nimetuse päritolu Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. Füüsikalised omadused Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall . Ta on kõige raskem metall Maa peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 , mis on mõõtmistäpsuse piires võrdne iriidiumi omaga. Pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett . Ta on kõva rasksulav ja nii rabe, et teda võib rauduhmris pulbriks peenestada. Ta on plaatinametall ja sellisena väärismetall. Os aatommass on 190,2 , sulamistemperatuur 3033 oC ning keemistemperatuur 5027 oC
......................................2 Kroom...................................................................................................................................................3 Kroomi ajalugu................................................................................................................................3 Kroomi keemilsed omadused...........................................................................................................3 Kroom-kõige kõvem metall.............................................................................................................4 Kroomi saamine...............................................................................................................................4 Kroomi kasutusalad.........................................................................................................................4 Kroom inimorganismis.............................................................................
VASK Elemendi iseloomustus: Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks. Punakas-kollaka värvusega metall Vask on kergesti painduv, sepistatav ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega. Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat. Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni. Aatomi ehitus: Aatomnumber: 29 Aatommass: 63,546 · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s1 · Elektronskeem: +29|2)8)18)1) · Elektronite arv: 29
Analüüsides plaattinamaagi töötlemist kuningveega. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam, mis ei reageeri kuningveega. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli osmiumi ja iriidiumi ning avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli. Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. 2. Leidumine looduses Looduses on osmium väga haruldane ja hajutatud element, mis on levimuselt maakoores 79.kohal ja seda on seal 0,0001 %. Osmiumi leidub maakoores tähtsamates mineraalides (ehemetallide sulamites), nagu osmrutiin (Os-Ru sulam), osmiriidium (Os-Ir sulam) ja looduslik Au-Os sulam. 3. Saamine, tootmine Osmiumi tootmiseks kasutatakse vase-nikli-sulfiidseid maake ja vase-molübdeeni maaki, mis sisaldab plaatinat
tihedus olema kuskil 5g/cm3 kohta. Lisaks mängib rolli ka hind ning eelarvet arvestades võiks materjali kilohind olla maksimaalselt 600-700kr, aga mida odavam, seda parem. Võimalikud materjalid Seega esimese valiku saab teha tiheduste ja kõvaduste graafiku põhjal ning sobilikud oleksid kõik materjalid, mille kõvadus on suurem kui 125HV ja tihedus madalam kui 5g/cm 3 kohta. Graafikult on näha, et sobilikeks ostutuvad tsink, titaan, alumiinium, magneesium, sooda-laimi klaas , räniklaas, räni, alumiiniumnitriid, alumiiniumoksiid ja ränikarbiid. Järgnevalt tuleks vaadata purunemiskindlust. Kuna on teada, et alumiinium peab sellistes rakendustes vastu, sobivad kõik materjalid, mille purunemiskindlus(fracture toughness) on suurem, kui kõige kehvemal alumiiniumil, seega peab olema suurem kui 15MPa*m1/2. Siit järeldub, et meile sobivad on magneesium, alumiinium, titaan ja tsink. Graafikul
ISESEISEV TÖÖ 8.a klass Koostanud: Grete Mitt Juhendaja: õp.Karoliina Tõnisson 25.11.2011 Baarium (Ba) Keemiline element Baarium tuleb kreeka keelest barys "raske". Baarium on leelismuldmetall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub IIA.rühmas ja 6.perioodis. Baariumi järjekorranumber on 56, aatommass 137,34 amü. Looduses leidub baariumit vaid ühendeina, millest tavalisemad on näiteks baariumsulfaat (BaSO4) või baariumkarbonaat (BaCO3). Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur on 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Baariumi sisaldus maakoores on 0.0425% ja merevees 13 µg/L . Seda esineb mineraalides barüüt (sulfaat) ja viteriit (karbonaat). Haruldane
1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline
vaigud. Ja ka süsinikkiuga tugevdatud vaigud. Oluline on ka Kevlar. keraamilised materjalid- Eelajaloos klaas(kristuse sünni ajal), savipotid jms(eKr). 1980 hakkavad levima rasked keraamilised materjalid- Alumiinium oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid. 2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000...10 000 kg/m3 tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom, mangaan... raskemetallid ja -sulamid – tihedus üle 10 000 kg/m3 plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen... sulamistemperatuur – kergsulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuri 327 °C liitium, tina, plii kesksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 327 °C, kuid ei
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%). Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähteaineks on boksiid. Alumiiniumi kasutatakse masina, mootori, tanki, ja
............................................4 2.1 Duralumiinium.................................................................................................4 2.2 Survetöödeldud alumiiniumsulamid..............................................................4 3. MAGNEESIUMISULAMID................................................................................6 4. TERASED..............................................................................................................7 5. TITAAN.................................................................................................................8 6. KOMPOSIITMATERJAL.................................................................................10 7. KOMPOSIITMATERJALIDE MIINUSED....................................................14 8. VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................15
KODUNE ÜLESANNE 3 TERASEGA LEGEERIVAD ELEMENDID 1. Nikkel(Ni) on keemiline element järjekorranumbriga 28. Omaduselt on ta hõbevalge läikiv metall, kerge kuldse varjundiga. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9g/m3 ning sulamistemperatuuriks on 1455oC ja keemistemperatuuriks on 2913oC. Nikkel laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. Umbkaudselt on 10% niklit kulub katalüsaatorite valmistamisele. Nikli peamiseks kasutasalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikaliste-keemiliste omadustega sulamite valmistamine
Alumiinium, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Järjenumber on 13,aatommass 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660C ja keemistemperatuur 2060C. Alumiiniumi tihedus on 2,7 Mg/m. Alumiiniumi koostis / struktuur: Keemiline element alumiinium (Al), kristallstruktuur tahkekeskendatud kuubiline võre. Alumiiniumi Omadused : Hõbedase värvusega, kerge (tihedus 2700 kg/m3), pehme metall, hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 2.65·10-8 m ). Alumiinium sulab temperatuuril 660.32 °C (933.47 K). Alumiinium on võrreldamatult hea materjal uste, fassaadide, valguskatuste, talveaedade ja akende valmistamiseks, sest see ei korrodeeru ja seda on kerge töödelda. Alumiiniumist konstruktsioonid on pikaealised ja kergesti hooldatavad. Füüsikalised omadused Alumiinium on hõbevalge läikiv metall. Ta kuulub kergete metallide hulka.
Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, enama metalli segud. gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida Homogeensetes sulamites on erinevate põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja gaaside elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
