jne. Kas eesti keelel on veel lootust saada ja jääda arvutikeeleks või on juba tuleviku keelterong läinud ja lahing ette kaotatud? Kas meie lapselapsed räägivad homme oma kodumasinatega ja isekeskis eesti või inglise või hiina keeles? Laupäeval, 12. aprillil toimus Keele ja Kirjanduse Instituudis tuline arutelu eesti keele tuleviku üle, korraldajaiks Isamaa ja Respublica Liidu Rahvuskultuuri ja Rahvuslaste Ühendused. Keelefoorumil esinesid mitmed keeleala tippteadlased (Urmas Sutrop, Martin Ehala, Mart Rannut, Peep Nemvalts jt) ja keeletehnoloogia asjatundja Einar Meister. Vahelduseks tavapärasele nutulaulule koorusid ettekandeist ja arutelust välja mõned üpris head sõnumid eesti keele tegeliku seisundi kohta: - maailmas on praegu umbes 6000 keelt, kõnelejate arvu poolest on eesti keel vägevuselt 274. auväärsel kohal, üldsegi mitte kaduvas-väljasurevas tagumises tuhandes, nagu meile sageli on sisendatud;
Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil Aleksander I eestvedamisel 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool on kindlasti üks Eesti ajaloo tähtsamaid sündmuseid. Ei kujutaks Eesti arengut ettegi ilma meie eesrindliku kõrgkoolita. Tartus õppisid ja töötasid paljud tippteadlased Euroopast, kes tõid uusi moodsaid mõttevoole meie maale. Tartu ülikool ei jätnud mõjutamata ka Eesti üldist koolisüsteemi. ,,Samuti avaldas vaimuelu elavnemine positiivset mõju eestlaste hariduselule. Tihenes ja tugevnes talurahvakoolide võrk, suurenes eestikeelse kirjavara väljaandmine." (Laar 2010) Milline aga nägi välja tol ajal Eesti koolielu? 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele
lahendus. 2. inkubatsioon (IB) n-ö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. IB võib toimuda füüsilises tegevuses või magamise ajal. Uni soodustab loominguliste ülesannete lahendamist, siis valitseb divergentne mõtlemine. Und nägevat inimest ei häiri ärevus, kannatamatus. Unenägemine pole ka imevahend, inimene ei näe unes lahendusi, mis ei vasta tema vaimsele tasemele. Vaid tippteadlased suudavad unenägudes teha avastusi, muusikud luua muusikat. Edukamalt lahendatakse unenägudes neid probleeme, millel on emotsionaalne tähtsus. 3. illuminatsioon "ilmutuse" etapp. Inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on niisugune lahenduse leidmine, millega kaasneb ahhaa-elamus, seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. N: jõudis Archimedes tähtsa avastuseni vannis
realistlikum lahendus. 2. inkubatsioon - haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. Inkubatsioon võib toimuda füüsilises tegevuses või magamise ajal. Uni soodustab loominguliste ülesannete lahendamist, siis valitseb divergentne mõtlemine. Und nägevat inimest ei häiri ärevus, kannatamatus. Unenägemine pole ka imevahend, inimene ei näe unes lahendusi, mis ei vasta tema vaimsele tasemele. Vaid tippteadlased suudavad unenägudes teha avastusi, muusikud luua muusikat. Edukamalt lahendatakse unenägudes neid probleeme, millel on emotsionaalne tähtsus. 3. illuminatsioon - "ilmutuse" etapp. Inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on niisugune lahenduse leidmine, millega kaasneb ahhaa- elamus, seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. N: jõudis Archimedes tähtsa 25