Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Tippsportlane – iseenda, oma maa või sponsori esindaja - sarnased materjalid

sponsori, ngud, spordis, sponsorid, tippsportlane, esirinda, teatakse, kski, riideid, kontraht, enamusel, masinad, summad, kopsakas, tagaj, udnud, hiiglaslik, katsumus, antiikajal, kasvatusest, itjaid, istlused, maailmarekord, viimased, ikesed, kogunud, sobiksid, jamaica, ustiklane, eeskujusid, ukogude, lastud
thumbnail
1
pdf

Tippsportlane Martin Müürsepp

Tippsportlane Martin Müürsepp Mina valisin korvpallur Martin Müürsepa sellepärast, et mulle meeldib korvpall. Martin Müürsepp on praeguse ajani Eesti üks edukamaid ja tuntumaid korvpallureid, kes on mänginud mitu hooaega NBA ja Euroopa parimate klubide eest. Martin Müürsepp sündis 26. septembril 1974. aastal. Martin Müürsepp alustas treenimist 9-aastaselt ja ta treeneriks oli Andres Sõber. Korvpall on meeskonnala. Seda mängu üksi mängida ei saa. Järelikult tuleb olla ka hea meeskonnamängija. Martin Müürsepp on olnud väga hea meeskonnaliige. Ta on mänginud paljudes klubides ja meeskondades nii Eestis kui ka v

Sport/kehaline kasvatus
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti Läbiaegade Parim Sportlane - Jüri Jaanson

Eesti läbiaegade parim sportlane Ma arvan, et Eesti läbiaegade parim sportlane on Jüri Jaanson, sest 1) Ta on ikka veel tippsportlane. See on täiesti uskumatu, et 42-aastasena on ikka veel võimalik olümpialt võita medaleid. Praegu on ta juba 43- aastane aga ikka veel jätkab tippspordis. Nagu need kõik vanemad tippsportlased ütlevad, et pärast olümpiamedalit, et nüüd võtan aasta korraga

Kehaline Kasvatus
6 allalaadimist
thumbnail
92
ppt

Vedelik ja sport

TOITUMINE 700ml URIIN 1000-1500ml JOOMINE 1000-1500ml KOPSUD 400ml OKSÜDEERUMINE 300ml NAHK 500ml Vedeliku tarbimine oleneb · koormuse intensiivsusest · väliskeskkonna temperatuurist · sportlase kehakaalust. · tuule tugevusest · õhuniiskusest · päikesekiiritusest Vanasti kardeti spordis juua · Veel 60-ndatel aastatel oli joomine kestvusaladel justkui kahjulik · Füsioloogiliselt oli tõestamata, et dehüdratatsioon töövõimet langetab · Kuid OM maratonijooksu 1. olümpiavõitja Spiridon Louis jõi viimastel kilomeetritel vedelikku ja tarvitas toitu · Kestval koormusel ja eriti kuumas kliimas ei tohi dehüdratatsioon ületada 3% kehakaalust Maratonijooksus vedeliku tarbimine

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Sport-kultuuri osa"

Sport-kultuuri osa. Mõelgem, mis juhtuks, kui võtta inglastel ära kriket, leedulastel korvpall, uusmeremaalastel ragbi, hispaanlastel jalgpall või norralastel suusatamine? Kas pole nii, et sel juhul kaotaksid nad olulise osa rahvuslikust kultuuriidentiteedist? Ning igaüks võib ise lisada, millest ei loobuks mingi hinna eest eestlane. Me räägime tippspordist, tervisespordist, lastespordist. Tippsport pakub tunnet, tervisesport pakub tervist, lastesport pakub lootust. Või siis teisest küljest vaadatuna -- riikliku tähendusega spordist, kommertsspordist ning igamehespordist. Riikliku tähendusega sport kaunistab riiki, kommertssport kaunistab kellegi rahakotti, igamehesport kaunistab tegijat ennast. Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga. Selles tähenduses ollakse mängijad kõik. Siiski võivad nii s�

Eesti keel
23 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Eesti sport

EESTLASTE POPULAARSEMAD SPORDIALAD EESTI OLÜMPIAMEDALID EESTLASED – OLÜMPIAMÄNGUDE MEDALIMEHED TÜÜPI SPORTLASED  1. Terviseprotlane on see inimene, kes hoolitseb oma tervise eest ja füüsiliselt ektiivne, tegeldes regulaarselt metsajooksu, võimlemise või mõne muu spordialaga.  2. Harrastussportlane on see inimene, kes harrastav ainult oma lõbuks, kui tahab, võtab osa ka mõnest kohalikust võistlusest.  3. Tippsportlane on see inimene, kes tegeleb ühe kindla spordialaga ja saavutab omal ala vabariigis või maailmas väga häid tagajärgi.  4. Profisprotlane on see inimene, kes saab võistlemise eest raha, muud tööd ta peale spordi enamasti ei tee, tema sportlikud tulemused ei küündi maailma paremate hulka.  5. Tugitoolisportlane on see inimene, kes jälgib spordivõistlusi. LEMMIKSPORTLANE Meie lemmiksportlane on Gerd Kanter ja Triin Aljand.

Sport
2 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina

Kehaline kasvatus
53 allalaadimist
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77

Inimeseõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Häälikuõigekirja reeglid

· ij tegijanimedes või liitsõnades fantaseerija, ootaja, meteoriidijärv *+ paratamatud erandid, nt. tegija, olija · üi olemas ainult kahes sõnas: rüiu, süit · ji ainult mõnes võõrsõnas: projitseerima, jidis III KAASHÄÄLIKUÜHEND Reegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse tähed ühekordselt. lõplik, bors, metalne *See reegel ei kehti neljal erineval juhul: erand 1: liitsõnad: tippsportlane, kammtehnika erand 2: l, m, n, r järel ülipikk s: valss, marss erand 3: liite -gi/-ki ees: linngi, ehkki, vurrgi erand 4: liide algab sama tähega, millega sõna/tüvi lõpeb: modernne, keskkond IV VÕÕRSÕNAD 1. v, hv ja v valikul aitab ainult õige hääldus või teadmine karahvin, asfalt, vundament, fundamentaalne, salvrätik 2. f ja s kirjutatakse ainult pikalt (üks täht) või ülipikalt (kaks tähte), v.a. kaashäälikuühend, kus kehtib konkreetne reegel

Eesti keel
35 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Gerd Kanter ,,15 sammu võiduni’’

Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke.Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käeall. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson treeningkavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaani järgi, et treeningplaan pole vaid selleks, et jõuda rohkem, vaid ka selleks, et olla terve. Treener tegi talle treeningplaani mis pidi ta viima tippu 6aasta pärast. Alguses tundus see Gerdile väga pikk aeg, aga tõesti, 6 aasta pärast oli Gerd tipus ja hakkas võistlusi ka võitma. Gerdil on palju põhimõtteid ja selles raamatus on üpris inspireerivaid lauseid ja lõike. Minu lemmik oli: ,, Unistus ''sinna jõudmisest'' ei ole lubanud

Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Tanel Laanmäe

Hetkel midagi välja öelda millega Ta sooviks 10 aastapärast tegeleda, on põhimõtteliselt võimatu. Kuna tänapäeva maailmas muutub ja areneb elu nii kiiresti, et ta ei oska ette ka kujutada, mis elu teda 10 aastapärast ootab. 10 KOKKUVÕTE Jõudsin järeldusesele, milline näeb välja tippsprtlase elu. Nii tavaelu kui ka trennielu. Millised on tema arvamused jne. Minu uurimustöö eesmärk sai täidetud. Sain teada kuidas elab tippsportlane Tanel Laanmäe. Töös sai läbi käsitledud osa odaviske ajaloost, Tanel Laanmäe enda eluloost, eesmärkidest, Tema argipäevadest ja tulemustest. Tanel Laanmäe on üks Eestis lootust andev noorsportlane. 11 KASUTATUD ALLIKAD T. Merila. Odavise enne ja praegu. lk 3 . http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Koolitus/odaviske_ja_pallivisketehnika_6petami ne_toomas_merila_2012_done.pdf 17.02.2015

Sport
4 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel

Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial ­ medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed ­ tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed ­ kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt

Sport/kehaline kasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eestlaste jaoks on sport üsna tähtsal kohal. Meie, kui üsna väike riik maailmas, olemegi oma kuulsuse saanud tänu meie headele sportlastele ning üritustele. Inimesed ei tea kus me asume või mis me oleme, vaid teavad meie kuulsaid sportlasi ning põnevaid üritusi. Kindlasti viimase aja kuulsus on Andrus Veerpalu ta on Eesti murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Hetkeseisuga talle on kuulsust toonud dopingu süüdistus (3aastane võistluskeeld), milles ta mõisteti õiges nüüd märtsis ja tühistati keeld. Ta on alles 42aastane meesterahvas ning juba on saavutanud nii palju, sellises väikses riigis nagu seda on Eesti. Teiselt kuulus sportlane on kindlasti Gert Kanter tema on Eesti kettaheitja. Temale on pühendatud mitu teenetemärki ning ta ise on saavutanud mitmetel Olümpiamängudel, Maailmameistrivõistlustel, Euroopa meistrivõistlustel ning IAAFi finaalvõistlustel väga

Sport
7 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kergejõustik

Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja õnnestumise puhul ka eduelamuse, tugitoolisportlane nauditavat vaatemängu, emotsioone ja oma rahvuskangelase võidu puhul ka ühtekuuluvustunnet. Tänapäeval võikski laias joones jagada spordi tegemise kaheks. Harrastajad ja tippsport. Kui harrastajate tegevus on suunatud eelkõige enda heaolu ja tervise parandamisele siis profispordi eesmärgiks on jõuda tippu. Tippsportlane Gerd Kanter on oma raamatu ,,Kõik on võimalk" eessõnas selle kõik kokkuvõtlikult koondanud: ,, Minu kodukandis Vigalas öeldakse: üle madala aia oskab astuda igaüks. Mulle pole madalad aiad kunagi sobinud. Mul on alati olnud nii, et kui on eesmärk, siis ikka suur. Olen kogu aeg tahtnud kaugemale ja kaugemale, rohkem ja rohkem." Alljärgnev referaat annab ülevaate erinevatest kergejõustiku liikidest.

Kehaline kasvatus
13 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Toitumise põhialused spordis

TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine.

Kehaline kasvatus
293 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Sport - kas kultuur või äri?

peaks iga inimene leidma midagi, millega talle tegeleda meeldib. Inimeste jaoks on sporti kas hobi, enda kehaliseks treenimiseks või igapäevaseks raha teenimis viisiks ehk tippsport. Sellest tekib küsimus, kas sport on siiani üks kultuuri osa või on muutumas tänapäeva maailmas üheks ärisuunaks? Kahtlemata saab öelda, et sport on äri. Tänapäeva tippsportlased teenivad miljoneid ning nende treenerid suurtesse summadesse ulatuvaid palkasid. Tippsportlane teeb samamoodi tööb nagu kontoriinimene. Ta ärkab, sööb hommikust, teeb hommikuse trenni, peab lõunapausi ning seejärel läbib õhtuse trenni. Tema jaoks on enda treenimine töö. Võrreldes tavainimestega on tippsportlaste toidukorrad rangemad. Jälgima peab igat ampsu, mis võetakse. Sportlane järgib käsklusi, mida treener talle annab ja millise päevakorra paika paneb. Üheks miinuseks, mis käib tihti tippspordiga käsikäes, on dopingu kasutamine.

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Meditsiinilinekontroll spordis

haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis: Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel. Suhteliselt harvad kuni 40 aastaste seas. 35-40 aastate seas äkksurm seotud

Spordimeditsiin
36 allalaadimist
thumbnail
24
doc

PKHK Ajaloo konspekt

Friedrich Reinholm Kreutzwald ­ Kogus Faelmanni poolt kogutud vägilasmuistendid ning koostas "Kalevipoja"- Eesti rahvuseepose Eesti aleksandrikool ­ Plaan luua esimene eestikeelne kool Ado Grenztein ­ Leidis venendamises positiivseid jooni. Läks üle venestajate poole. Villem Reiman ­ Pastor. Venestamisaegne ärkamisaja juht 4. juuni 1884 ­ Eesti lipu sünnipäev Georg Lurich ­ Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tippsportlane Karl Ernst von Baer ­ Embrüloogia rajaja, Eesti suurim teadlane , kelle suguvõsa liikmed paistsid aga silma maarahva julma kohtlemisega. Tooge välja õige järjekord koolikorralduses? Mis muutused tulid 20. saj algul Eesti põllumajanduses? Poliitilised voolud 20. saj alguse Eestis ja tänapäevased vasted erakondade näol? Vallakoolid-külad 1-3kl Kihelkonnakoolid-kihelkonnas 4-6 Kreiskool-maakonnalinnad-7-9 Gümnaasiumid-kubermangulinnad 10-12 Piimakarja sünd Eestis

Ajalugu
318 allalaadimist
thumbnail
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................

Suhtlemis psühholoogia
83 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Gerd Kanter - 15 sammu võiduni

järgimine kohe olümpiamedalit, aga need aitavad ka lihtsalt sporditulemusi parandada. Esimese asjana ütleb ta, et sporti tehes peab olema rõõmus, siis paranevad ka tulemused. Ka mina arvan, et kui sa teed midagi, mis sulle meeldib, siis oled sa ise aktiivsem. Vägisi ei ole mõtet trennis käia. Kuid kahjuks olen ma näinud inimesi, kes käivad trennis ainult sellepärast, et nende vanemad sunnivad. Teise asjana toob ta välja, et kaotust ei tohi karta. Ma ei usu, et ükski tippsportlane on võitnud kõik võistlused, millel ta on osalenud. Neid ei ole tippu viinud mitte ainult füüsilised eelised, vaid ka sihikindlus ja eneseusk. Isegi saades võistlusel viimase koha, ei tohi alla anda, vaid peab hoopis rohkem pingutama. Kolmandaks tuleb usaldada endast targemaid. Treenerid on enamasti vanemad ja kogenumad. Nad teavad spordiga kaasnevaid ohtusid ja seda, kuidas neid vältida. Samuti teavad nad, kuidas treenida nii, et tulemused paremad oleksid. Tuleb ka osata unistada

Kehaline kasvatus
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõtteid spordist

Sport ­ äri või kultuur Sport on kehaline või vaimne võistuslik tegevus. Üks põhilisemaid küsimusi spordis on kas sport on äri või kultuur. Kas võib arvata, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri? Kuidas seondub tippsport äriga? Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri ­ nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Firmadele, kes on mõne kuulsa atleedi sponsoriks on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistlusstressil. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Äri teeb spordi võimalikuks

Eesti keel
145 allalaadimist
thumbnail
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

· Sündmuse mõju lugejatele. · Sündmuse geograafiline või emotsionaalne lähedus. · Sündmuses osalejate tuntus. · Sündmuse konfliktsus. · Sündmuse erakordsus. · Sündmuse päevakajalisus (Kask 2005: 66). 5 Mida värskem on uudis, seda enam seda lugeda tahetakse. Eelmisel päeval avaldatu on juba vana ja igav, sest on teada - tuntud. Sündmuse lähedus mõjutab lugejat kõige enam. Kui teatakse, et tuttavaga on midagi juhtunud, siis loetakse tema kohta kindlasti suure huviga. Muretsetakse endale paberkandjagi või allikas, kust kirjutatu hõlpsamini kätte leiaks. Tavaliselt on uudised kirjutatud nii, et iga inimene leiab üles oma ja vajaliku, so. sündmused mõjutavad paljusid inimesi. Janunetakse uudiste järele, mis on ebatavalised, sest need pakuvad pinget kõigile ­ nii kirjutajale kui ka lugejale. Samuti peab sündmus olema aktuaalne.

Eesti keel
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Enesekindluse kasvatamine

ainult konstruktiivset tagasisidet. Vahel aitab, kui selgitada välja kõik ebareaalsed eesmärgid, mis sinu enesehinnangut võivad mõjutada. Kas sa soovid olla kõhnem? Targem? Populaarsem? Sportlikum? Kuigi teismeliseeas on väga lihtne tunda, et oled kehaliselt, mõistuselt või suhtlemises veidi teistest kehvem, on tähtis endale teadvustada, mida on võimalik muuta ja mida ei ole, ning võtta suund enda täiustamisele, mitte ideaalile. Võib-olla sa tahaksid olla tippsportlane, aga ehk on mõistlikum püüda sel kuul parandada oma mänguoskuses kindlaid võtteid. Kui mõtled oma puudustele, püüa suunata mõtted headele külgedele endas, mis puudusi üles kaaluvad. Võib-olla sa ei ole klassis kõige pikem ja võib-olla sa ei ole priimus, aga sind on põhjust kadestada võrkpallis, joonistamises või kitarrimängus. Pea meeles - igal inimesel on erinevad anded ja sinu võimed arenevad pidevalt. Kas ja kuidas enesekindlust tõsta?

Psühholoogia
80 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu

Eesti kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hiljem leiti veel vanem asu

Eesti kultuuriajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
31 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Isikutaju

· Oletatav sarnasus Objektiivse info puudumisel eeldatakse, et partner on meiega sarnane Näiteks:"Ma tean küll, mida ta tahab, ma ise ka tahaksin seda" · Loogiline järeldamine Inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustavate nähtavate märkide alusel Näiteks:"Ta räägib nii aeglaselt, ilmselt on pika taibuga" · Halo efekt Partneri tegevuse paljudes aspektides hinnatakse teda ala või üle, kuna teatakse või arvatakse teadvat tema tugevaid või nõrki külgi · Kontrasti efekt Lahtutakse võrdlusest (ümbrusega, kontekstiga) mitte objektiivsetest andmetest Näiteks:"Tuleb koosolekule tööriietes-rumal" · Vaatleja-tegutseja erinevus Hinnang sõltub sellest, kas tegutsetakse ise või vaadatakse kõrvalt. Tegutseja annab suurema tähtsuse olukorrale, vaatleja isikule · Eelnev info

Suhtlemise alused
260 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Biofüüsika

ning seeläbi kiiremini edasi liikuda. Peenikesedon jalad seetõttu, et need oleks võimalikult hästi ja kiiresti liigutatavad.( Lihased on suured) 5. võimsus- töötegem kiirus N=A/t (N)= 1W, 1hj 1hj= 736W 6. Maksimaalne hapniku tarbimise tase näitab organismi aeroobset võimsust. Mida rohkem inim hapnik tarbib, seda suurem on tema võimsus. Näiteks 1) kui treenimata isik tarbib trepist üles minnes 25 ml hapni 1 kg kohta tema keha massist 1 minutis. Vastupidavusala tippsportlane aga tarbib sportides umbes 80 ml hapnikk 1 kg kohta tema keha massist 1 minutis. 2)Jooksja treenitud kopsud võimsus suurem. 7. Joostes kulutatakse energiat jalgade kiirendamiseks ja aeglustamiseks. Ühe sammu tegemisel tagapool olev jalg kiirendab 0-st kiiruseni v ning siis aeglustub kiiruseni 0. 8. jõumoment-kangile mõjuv jõu i jõuõla keskkorrutis. Jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Valem: M=F*l (l=jõuõlg) (M)=N*s 9. Kangid on nt käsivars ja jalg (põlv) 10

Bioloogiline füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia
20 allalaadimist
thumbnail
25
doc

REFERAAT- SUHTLEMISOSKUS

REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................

Käitumine ja etikett
54 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Jumalad ja Jumalannad

Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Jumalatest üldiselt............................................................................................... 4 3.Zeusist lähemalt.................................................................................................. 6 4.Apollon................................................................................................................ 7 5.Olümpose jumalad............................................................................................... 8 6.Kokkuvõte.......................................................................................................... 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 1. Sissejuhatus Käesolevas referaadis on üks sissejuhatav peatükk, neli põhip

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

Tavatsetakse öelda, et metafoor seob mõisteid sarnasuse alusel, kuid see pole alati päris täpne. Vahel metafoor lausa struktureerib ühtesid mõistealasid teiste terminites -- nt. sotsiaalsetel positsioonidel ei näi olevat mingit otsest sarnasust ruumivahekordadega, ometi on sotsiaalseist seisundeist otse võimatu kõnelda ilma ruumitermineid kasutamata: Mis nüüd mina, madal mees; kõrgelseisvad ametiisikud; ülemad seisused; ühiskondlik redel; valitsus kukkus eile; tippsportlane ~ -teadlane ~ -näitleja. Metonüümia on nimetava, referentsiaalse põhifunktsiooniga troop, mis toimib üheainsa mõisteala ja üheainsa kommunikatiivse stseeni (nn. skeemi) piires ja fokuseerib parima "sisendpunkti" räägitavasse. Tavatsetakse öelda, et metonüümia asendab mõisteid nende külgnevuse alusel (mõnes stseenis, skeemis): soni (= sonimütsi kandev inimene); song (= patsient, kel on song); tsello (=

Kultuur
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Enesehinnagu tähendus

kontstruktiivset tagasisidet. Vahel aitab, kui selgitada välja kõik ebareaalsed eesmärgid, mis sinu enesehinnangut võivad mõjutada. Kas sa soovid olla kõhnem? Targem? Populaarsem? Sportlikum? Kuigi teismeliseeas on väga lihtne tunda, et oled kehaliselt, mõistuselt või suhtlemises veidi teistest kehvem, on tähtis endale teadvustada, mida on võimalik muuta ja mida ei ole, ning võtta suund enda täiustamisele, mitte ideaalile. Võibolla sa tahaksid olla tippsportlane, aga ehk on mõistlikum püüda sel kuul parandada oma mänguoskuses kindlaid võtteid. Kui mõtled oma puudustele, püüa suunata mõtted headele külgedele endas, mis puudusi üles kaaluvad. Võibolla sa ei ole klassis kõige pikem ja võibolla sa ei ole priimus, aga sind on põhjust kadestada võrkpallis, joonistamises või kitarrimängus. Pea meeles igal inimesel on erinevad anded ja sinu võimed arenevad pidevalt. Siin on mõned sammud, mis aitavad enesehinnangut tõsta:

Psühholoogia
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun