nagi Marx. Webber tõi välja kolm ühiskonna kihistumise mõõdet: majandusressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; poliitiline kihistumine - milline on kellegi juurdepaas võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. o Talcot Parsons - Inglise päritolu USA teadlane, keda peetakse 20. sajandi tippsotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna kihistamisel kolmest kriteeriumist: kvaliteet - inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon; täitmine - kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti; valdamine - kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel. Näiteks pensionärid, õpilased, talupojad, vaimse töö tegijad
ühiskonna jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: 1) majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks 2) kihistumine toimub ka elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi 3) poliitiline kihistumine milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tippsotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: 1) kvaliteet selle all mõtleb ta inimese teatud omadusi, oskusi, kvalifikatsiooni 2) täitmine selle all mõtles ta seda, kuidas inimene täidab endale võetud rolli, kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti 3) valdamine mõtles seda, kas ja kui palju on inimesel materiaalseid või vaimseid ressursse. Mitte ainult riikide, vaid ka inimeste stratifikatsioon on tänapäeva sotsioloogide üheks
annaabi.ee 
