Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda
1917 oktoobris haarasid enamlased üsna raskusteta Petrogradis võimu. Enamlaste
põhiloosung tol ajal oli ,,Rahu, leiba, maad!" (venelased vajasid seda kõige enam).
Enamlased moodustasid valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu, eesotsas V. Uljanov
(Lenin). Venemaa nimeks sai Nõukogude Venemaa. Kohe hakati ellu viima oma eesmärke,
nt. majanduses natsionaliseeriti (riigistati) ettevõtted. Organiseerima hakati võitlusüksusi
(löögiüksused) Punakaart (Lev Trotski (juut), üks rajajatest, tippkommunist).
Kohe hakati jälitama teisitimõtlejaid. Asutati repressiivorgan (ve) tsekaa (hiljem NKVD >
KGB). Tsekaa esimene juht oli F. Dzerzinski (poolakas). Oma tegevusega kaotasid
enamlased kiiresti populaarsust. Sellest tingituna 1918. jaanuaris toimusid Asutava Kogu
(A.K.) valimised, kus enamlased rängalt lüüa said. Seepeale ajasid nad A.K. laiali ja lisasid
veelgi survet (ühiskonnas).
1918 märtsis sõlmisid enamlased sakslastega Bresti rahulepingu (separaatrahu), millega
annaabi.ee 
