Millest ta toitub? · Eestis on kajukotka põhitoiduks jänesed ja tedred. Samuti murrab ta rebaseid, nugiseid, kährikuid ja põduraid või noori kitsi. Lindudest on ta "huvitatud" kanalistest, partidest, koovitajatest ja sookurgedest. Võib esineda ka toiduspetsialiste, näiteks kotkaid, kes on spetsialiseerunud siilide murdmisele. Missugune on ta ohustus ja kaitse? · Teda ohustab häirimine pesitsuspaikades, samuti saab ta tippkiskjana mõjutatud mitmesugustest putukatõrjevahenditest. Lind on looduskaitse all ja kuulub kaitstavate liikide I kategooriasse.
Veel käesoleva sajandi keskpaigas arvati teda olevat 40 paari, kuid kümmekond aastat hiljem algas rabapistriku arvukuse katastroofiline langus, seitsmekümnendatel tehtud vaatluste tulemusena arvati, et meil pesitseb vaid 5 paari. Viimane kindel pesitsemine oli 1971. a. Läänemaal. Üksikuid isendeid on kohatud ka 90. aastatel. Selline tendents pole omane ainult Eestile, kogu Euroopas on linnu arvukus tohutult langenud Tippkiskjana on ta ohustatud taimekaitsevahendite ja putukamürkide kasutamisest, samuti sobivate pesitsuspaikade kadumisest Rabapistrik kuulub looduskaitsealuste lindude I kategooriasse (5.). Ökoloogilised globaalprobleemid Suurimaks probleemiks rabades on märgalade kuivendamine põllumajandusmaade ja tulundusmetsa tarvis, mis on kestnud sajandeid. Näiteks Vene riik õhutas suuremastaabilist soode kuivendamist 1720. aastatel, mil Peeter Suur andis
annaabi.ee 
