nende omavahelised seosed. Esmased sümptomid Esimesed on sageli jõuetus, kiire väsimine, kurnatus Primaarsete sümptoomide hulka kuuluvad ka kõne muutused, käte kaasliigutuste puudumine kõndimisel ja kõndimise alustamise, tugitoolist või autoistmelt tõusmise raskus ja käekirja muutused Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus Ilmneb ka stardiraskus liigutuste alustamisel, kõnnak muutub tippivaks ja kaasliigutused vähenevad Sekundaarsed sümptomid Depressioon Unehäired Dementsus enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu nõrgenemine Kõnehäired Liigne süljeeritus, mis tuleneb neelamisraskustest Samuti ka kehakaalu vähenemine, kõhukinnisus ja järsul tõusmisel istuvast või lamavast asendist tekkiv peapööritus Haiguse kulg Parkinsoni tõvega haiged ei ole ühesugused, haigus kulgeb erinevate
Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges - tundub, et ta polegi võimeline täielikult lõdvestuma. Seda nimetatakse lihasjäikuseks ehk lihasrigiidsuseks, mille põhjuseks peetakse seljaajus asuvate lihastoonust reguleerivate rakkude ülemäärast aktiivsust.Enam häirib haigeid liigutuste aeglustumine e. bradükineesia ning liigutuste ulatuse vähenemine e. hüpokineesia. Ilmneb stardiraskus liigutuste alustamisel, kõnnak muutub tippivaks ja kaasliigutused vähenevad. Vahel kaebavad haiged nõrkust, kuid täpsemalt uurides selgub, et normaalse jõu juures on liigutused hoopis aeglased ja kohmakad, mis tekitab jõuetusetunde. Tegelikult Parkinsoni tõbi kunagi halvatust ei põhjusta. Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus e. hüpomiimia, mis tuleneb üldisest lihasjäikusest ja liigutuste aeglustumisest. Kuigi nägu võib tunduda emotsioonidevaene, ei tähenda see tegelikult emotsioonide puudumist
Sümptomid: käte ja jalgade värin ning iigutuste muutumine aeglaseks, kohmakaks ja kangeks. Kogu igapäevane elu muutub aeglasemaks , sammud lühemaks, kõne tuhmimaks jne. Värin ehk treemor väljendub enam rahuolekus ja väheneb tegevusel. Algab sageli ühepoolsena ja on kogu haiguse kulu jooksul ühel kehapoolel väljendunum. Lihasjäikus ehk rigiidsus on väliselt vähem märgatav. Liigutuste aeglustumine e. Bradükineesia, kaasneb miikavaegus ehk hüpomiimia. Kõnnak muutub tippivaks. Kõne muutub raskesti arusaadavaks ja vaikseks. Võib tekkida suurenenud süljeeritus või neelamishäire. Sagedasem kaebus on kõhukinnisus, harvem põieädad. Pooltel haigetel depressioon , mis enamasti on vähene või mõõdukas. DGN: sümptomite avaldumine. Ravi: põhineb dopamiini asendamisel või tootmise stimuleerimisel. Asendusravina levodopa muutub KNS-s dopamiiniks. Haigus on ambulatoorse raviga, harva on vajalik haiglaravi. Osad patsiendid vajavad ka
annaabi.ee 
