hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. 3) Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina igapäevaelus Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse toitaineid, ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada toitu ja säilitada toiduaineid. Hinnatakse, et umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinutamiseks, viimastest valmistatakse konservipurke. Tinaesemed Pronks Pronks on tina ja vase sulam . Redutseerimisprotsessi kerge teostatavus võimaldas juba enam kui 6000 aastat tagasi toota tina ja selle sulameid. Tinapronks oli nähtavasti esimesi sulameid üldse, mida inimkond tundma õppis. Inimkonna ajaloos järgnes kiviajale pronksiaeg, millal pronks oli töö ja majapidamisriistade, relvade ja ehete pealmine materjal. Pronksesemed Eestis üks kuulsamatest
Looduses leidub tina ühendeina , tähtsaimad mineraalid on kassiteriit ja tanniin. Tina toodetakse tinadioksiidi redutseerides või sooli elektrolüüsides. Tina kasutatakse sulamikomponendina koos vase (pronks ) , plii (joodised ) ja antimoniga (laagrimetallid , babiit ). Tina plastilisuse tõttu on temast toodetud toiduainete pakkimiseks fooliumi. Tina pole mürgine , seepärast võib tinutatud nõudes säilitada toiduaineid . Umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinutamiseks , sellest valmistatakse konservipurke . Tinaühendeid rakendatakse värvipigmendina (tinavalge , kassikuld ) , keraamikatööstuses , tekstiilriide viimistlemisel , orgaanilises sünteesis. Tina oli inimkonnale tuntud juba 4000 a. e.Kr. Tina on üks esimesi inimesele tuntuks saanud metalle. Avastajat ning kasutusele võtjat ei teata. Vanimateks leidudeks peetakse tinasõrmust ja pudelit, mis tulid välja 18. dünastia vaaraode püramiidi hauapanustest. Kuni 12. Saj
seadmed Messing ehk valgevask Cu-Zn Veekraanid, masinaosad, ukselingid Melhior Cu-Ni Lauatarbed, ehted, mündid Jootetina ehk joodis Sn-Pb Jootmistöödeks, tinutamiseks Happe valem Happe nimetus Aniooni valem Aniooni nimetus HF vesinikkluoriidhap F- fluoriid e HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidhap Br- bromiid e HI vesinikjodiidhape J- jodiid -2 H2S divesiniksulfiidhap S sulfiid
jootmiseks). Tabelis 12 on toodud mõned käsutatavad räbustid. Tabel 12. Räbustid. Jrk. nr. Koostis % Kasutusala 1. Kampol Vase, valgevase, nikli ja tsingi, hõbeda, kaadmiumi ja viimaste sulamitega 10. ..40 käetud metallide jootmiseks ja 2. Kampol 90. ..60 tinutamiseks Etüülpiiritus 3. Polüestervaik 20. ..30 Etüülatsetaat 80. ..70 20. ..25 4. Kampol Soolhapu 3.. .5 Süsinikterase, vase ja selle sulamite, dietüülamiin 1...5 nikli ja selle sulamite jootmiseks ja Trietanoolamiin tinutamiseks Etüülpiiritus (ülejäänu) 24 5
valmistamisel. Joodisena kasutatakse värvilisi metalle ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega. Sulamistemperatuuri järgi jagatakse joodised kergelt sulavaks ehk pehmejoodisteks (sulamistemperatuur alla 450 oC) ja raskelt sulavateks ehk kõvajoodisteks (üle 450 oC). Harilikuks joodiseks on tina ja plii sulam, milles 60 - 90% moodustub tina. Seetõttu nimetataksegi tinapliijoodist mõnikord ka jootetinaks ja jootmist tinutamiseks. Tinapliijoodise sulamistemperatuur on olenevalt koostisest 183 250 oC. Sellega saab joota teras-, vask- ja messingplekki, kuid mitte alumiiniumplekki. Eriti hästi märgab sula jootetina tsingitud plekki ja valgevaske. Jootmisel peavad ühendatavad metallipinnad olema hoolikalt puhastatud. Kuid kuumuse toimel tekib ka hoolikalt puhastatud pindadel oksiidikiht, mis takistab joodise ühinemist põhimetalliga. Selle kihi eemaldamiseks kasutatakse happelisi ja neutraalseid räbusteid
Pronks Cu Sn Skulptuurid, medalid, seadmed Messing ehk Cu Zn Veekraanid, masinaosad, valgevask ukselingid Melhior Cu Ni Lauatarbed, ehted, mündid Jooteina ehk joodis Sn Pb Jootmistöödeks (tinutamiseks) 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD 1. Selgitada järgmisi mõisteid: keemia, puhas aine ja segu (näited, TV 1.2.), tihedus (TV 1.6.C, D), aine olekud (näited), füüsikalised ja keemilised nähtused (näited, TV 3.1.), keemiline reaktsioon, aatom, molekul, ioon (näited), keemiline element (TV 6.1.A), lihtaine (näited, TV 10.1., 10.3.-10.4.), liitaine (näited, TV 8.1.C, 11.1.), keemiline side, kovalentne
annaabi.ee 
