Arvo Pärt elulugu ja looming
1960 - esimene dodekafooniline teos eesti muusikas), samuti kollaazitehnikat, kus ühildas
näiteks erinevate ajastute muusikastiile (,,Collage teemal B-A-C-H", ,,Credo").
Alates 1968. aastast otsis Pärt uut helikeelt, ta uuris Notre Dame'i koolkonna muusikast ja
Madalmaade vokaalpolüfooniat, gregooriuse koraali. 1971. aastal ilmunud III sümfoonia
erines tema varasematest sümfooniatest, aga 1976. aastal ilmunud klaveriminiatuur
,,Aliinale" esindab juba täielikult Pärdi loomestiili tintinnanbuli nimetus pärineb
üksteisega kooskõlas häälestatud kellukestelt.
,,Für Alina" ehk ,,Aliinale" on hüpnotiseeriv, vaikne ja aeglaselt arenev väga puhta
kõlaga pala, mida kuulates ma rohkem kuulatasin kui kuulasin. Selle puhul on Pärt
minimaalsete vahenditega teinud hämmastava meeleolu loomisel, mida kirjeldaksin
nukra, kuid helge ja mõtlikuna.
Pärdi otsingud olid olnud edukad ja tintinnanbulist (ladina keeles kellukesed) kujunes
tema stiil