Maitse ei muutu üldse, aga saab väga hea tervisejoogi. -Kasekäsna kuumutamine on tähtis, sest siis saab sealt kätte kitiiniosakeste hulgast tähtsad betaglukaanid organismi kasutusse. Käsna võib loomulikult kasutada ka ilma kuumutamiseta ja siis saame ka erinevaid tervisele tähtsaid mõjutusi. Pulbrit või teed võib kasutada ka erinevate smuutide või eliksiiride sisse. Võib valmistada ja isegi kuivatamata käsna erinevate tinktuuride tegemiseks. Tinktuuridega saame pässikust paremini ühendeid, mis ei ole polaarsed (näit. triterpeenid). Tinktuuride mõju on adaptogeensem ja keedetud käsna mõju taas imuunsüsteemile mõjuv. Kasekäsnateega sobib väga hästi lagritsajuur või mesi. Raskemate haiguste puhul võib juua tass teed 30 min enne sööki ja 3 korda päevas 4-7 kuu vältel. Kui valmistada tinktuur, siis kasutada 1:5 valmistatud ekstrakti 40-60 tilka, 3 korda päevas
looduslikust kummist, meest, soodast ja kivisoolast valmistatud segu või krokodilli väljaheidetest ja hapupiimast valmistatud pastaga. Teistes allikates mainitakse vahast ja peeneks jahvatatud granaatõuna seemnetest valmistatud küünlaid. Ebersi papüüruses (1525 eKr) kirjeldatakse jahvatatud akaatsialehtede ja meega täidetud marlitampoone. Kreeklaste ja roomlaste meditsiinilistes käsikirjades soovitati tupetampoone, mida oli immutatud oliiviõli baasil valmistatud tinktuuridega – mõnikord koos seedrivaigu ja viirukiga, teinekord maarjase, mürdiõli ja pliivalgega. 3. ja 5. sajandil enne meie aega soovitasid juudi rabid kasutada tupetampoone - see takistusmeetod võeti taas kasutusele umbes 1830. aastal. Bütsantsis soovitasid arstid umbes aastal 600 e.m.a. määrida emakasuud enne vahekorda adstringeeriva aine või rasvaste või jahutavate salvidega. Mehed pidid oma genitaale pesema äädika või soolveega. Tänapäeval tunduvad need meetodid üsna veidrad
annaabi.ee 
