Nimed marmortahvlil
Nüüd, kus sõda oli lõppenud, sai ta minna tagasi Tartu ja hakata uuesti koolis käima. Jõudes koju,
nägi ta, et kõik ta toas on endisel kohal, midagi ei olnud muutunud. Perenaine tõi talle vahepeal
vennalt saabunud ümbriku, milles oli ühes kirjaga ka raha. Selle raha otsustas Ahas saata postiga oma
vanematele. Nüüd läks ta koolimajja ja märkas, et ka seal oli kõik endine, v.a. Langenud kaaslaste
tindipotidessse asetatud lillekimbud. Direktor lausus, et langenute nimed lõigatakse kooliseintele
marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga teadis, et neile
on need lõigatud südamesse...Täägiga...