4. keemiline ühend struktuuris suurendab kõvadust, vähendab sitkust ja plastsust ning halvendab lõiketöödeldavust 5. keemiline ühend struktuuris vähendab kõvadust, suurendab sitkust ja plastsust ning halvendab lõiketöödeldavust 15 : 2,67 4,00 Missuguse struktuuriga sulamid on hästi survetöödeldavad? : 1. Puhas alumiinium (Al 99,95%) 2. Messing tsingisisaldusega 20% (Cu 80%, Zn 20%) 3. Pronks tinasisaldusega alla 7% (Cu > 93%, Sn < 7%) 4. Messing tsingisisaldusega 40% (Cu 60%, Zn 40%) 5. Eutektse koostisega Fe-C sulam 6. Kõvasulam WC-Co 16 : 2,67 4,00 Missuguse struktuuriga sulamid on hästi valatavad? : 1. Puhas alumiinium (Al 99,95%) 2. Messing tsingisisaldusega 20% (Cu 80%, Zn 20%) 3. Pronks tinasisaldusega 8% (Cu 92%, Sn 8%) 4. Messing tsingisisaldusega 40% (Cu 60%, Zn 40%) 5. Eutektse koostisega Fe-C sulam 6
JOODISED Pehmed joodised Tinapliijoodiseid kasutatakse erinevates valdkondades kõige ulatuslikumalt. Joodiseid toodetakse tinasisaldusega 3-90% Madalatel temperatuuridel võib tina rikastes joodistes tina allotroopse muutuse tagajärjel tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis
lagunemisel? Aja jooksul tekkisid kuju kullatisse väikesed praod. H2O kogunes pragudesse ning moodustas koos õhus olevate ainetega galvaani elementide lahuse. See aga tekitas elektrokeemilise korrosiooni kulla ja pronksi vahel. Toimunu tagajärjel metall korrodeerus ning väikesed augud tekkisid kuju sisse. · Miks kaasaegne tsinki sisaldav pronks vähem püsiv kui muistne pronks, mis sisaldas tina? Miks on kuju pind, mis on tehtud väikese tinasisaldusega pronksist, kaetud valgete laigukestega? · Tsink on aktiivsem kui tina, ning välismõjude poolt rohkem mõjutatav. · Tina oksüdatsioonikiht on valge värvusega. · Miks lagunes Callose kuju? · Raudkonstruktsioon avaldas kujule korrosiooni etendavat mõju. Läbi väikeste pragude sai vesi raudkonstruktsiooni peale ning tekkis korrosioon. Seetõttu ei püsinud pronkslehed enam konstruktsiooni küljes ning kukkusid küljest ära. Ajapikku hävines ka raudkonstruktsioon
kolvi ja väntvõlliga. Väntvõll Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud roheline 1. Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast malmist. Et oleks vastupidavam. 2. Väntvõlli kuju sõltub silindrite arvust. 3. Väntvõll koosneb võlli ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaalust 10 Liugelaager 1. Liugelaager valmistatakse lehtterasest, tinasisaldusega alumiiniumpronksist ja liipronksist mis on väga õhuke kiht. 2. Liugelaagri kuju sõltub väntvõlli kujust. 3. lehtterasest ja liipronksist. Mootoriplokk 1. On valmistatud hallmalmist, alumiiniumist või magneesiumsulamist. 2. Kuju sõltub silindrite arvust 3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2. Hülsi kuju sõltub mootori ehitusest, mootori võimsusest. 3
2. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Väntvõll Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud roheline 1. Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast malmist. Et oleks vastupidavam. 2. Väntvõlli kuju sõltub silindrite arvust. 3. Väntvõll koosneb võlli ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaalust Liugelaager 1. Liugelaager valmistatakse lehtterasest, tinasisaldusega alumiiniumpronksist ja liipronksist mis on väga õhuke kiht. 8 2. Liugelaagri kuju sõltub väntvõlli kujust. 3. lehtterasest ja liipronksist. Mootoriplokk 1. On valmistatud hallmalmist, alumiiniumist või magneesiumsulamist. 2. Kuju sõltub silindrite arvust 3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2. Hülsi kuju sõltub mootori ehitusest, mootori võimsusest. 3
1961.1962 vahemikus valitsevad ajaloolised meeleolud- renessand, barokk,vana-vene ornamentiko. Pidulikud seelikud jäid ikka samasugusteks. Maailmas oli kõige levinum rõivastus selajal dzemperkleit. Aind materalist sõltus, kus sa seda kannad. Enim kasutati trikotaaži materjali, kuid ka villast, puuvillast, sünteesilist riiet(veniv v hästi langev). Aksessuaaridest vell nii palju, et ehteid oli palju. Kanti strass-ehteid enim. Strass on tinasisaldusega klaas, millel on omadus valguskiiri tugevasti murda ja peegeldada.(nim pärineb viinlaselt Joseph Strasserilt, kes 1810. esmakordselt sellist klaasi valmistas) Need on kaunistused kunstliku valguse jaoks, loomulikus valguses labased. Neid ehteid kanti siiski igalpool. 4.3 1962-1963. Moodi tulid villased kleidid. Põhisiluettideks on nooruslikule tüübile kerge printsessilige ja redingot, mis mõlemad näitavad pehmet taljejoont. Kuid moes püsis edasi ka endiselt
annaabi.ee 
