• Vastupidav vee ja õhu toimele • Kontsentreeritud väävel- ja lämmastikhappe toimel alumiinium passiveerub Saamine • Tänapäeval saadakse puhast alumiiniumi elektrolüütiliselt. Kasutusalad Ehitusmaterjalid Lennuki osad Elektrijuhtmed Foolium Auto osad Tina Lihtainena tina looduses ei esine, tuntud on 16 tinamineraali. Näiteks: • kassiteriit (tinakivi SnO2) • stanniin (Cu2FeSnS4) Stanniin Kassiteriit Aatomi ehitus • Elektronskeem: Sn +50 | 2)8)18)18)4) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p2 • Väliskihi ruutskeem: Füüsikalised omadused • Hõbevalge • Plastiline • Madala sulamistemperatuuriga (232 °C) • Tinapulga painutamisel on kuulda iseloomulikku raginat Keemilised omadused • Vastupidav õhu ja vee toimele
valmistamiseks. Looduses hajutatud element, väheste ja haruldaste mineraalide koostisesse kuuluv. GeO2+2H2Ge+2H2O. See on hõbedane metalliläikeline poolmetall ja-juht, rabe ning laseb läbi infrapunast kiirgust. Oa IV. Metallina kasut pooljuhttehnikas, oluline pooljuhtmaterjal elektroonikas; rakendatakse dioodides, trioodides, fotoelementides jm. Tina- saab kassiteriidi SnO2 redutseerimisel: SnO2(s) + C(s) Sn(l) + CO2(g). Looduses vähelevinud, looduslik Sn on 10 isotoobi segu, tuntud 16 tinamineraali. Hõbevalge, kergesti töödeldav, pehme, madala sulamistemp-ga raskmetall. Enamik tinatoodangust kasut sulamitena: +Zr kasut tuumareaktorites, +Ti turbiinide materjal, +Nb ülijuhid, +Pb joodised, tina+vask=pronks jne. Vastupidav korrosioonile, mistõttu kasut palju tinatatud plekki. Plii- leidub galeniidina PbS ja saadakse: 2PbS(s) + 3O2(g) 2PbO(s) + 2SO2(g) PbO(s) + C(s) Pb(s) + CO(g). Sisaldus maakoores suhteliselt väike, looduslikus vees v madal
Suurim eheda Sn tarbimine – “valgeplekk”, tinatatud raudplekk (konservikarbid, alates 1809.a) Õhus ja vees on tina püsiv, kompaktse metallina inimesele ohutu lubatud sisaldusnormid toiduainetes kõrged (100 - 200 mg/kg) 3.11.1. Levik looduses, lihtaine füüsikal. omadused Raske läikiv metall (taval., “valge tina” e. β-Sn), plastne Looduslik Sn – 10 isotoobi segu, neist üks nõrgalt radioaktiivne (T1/2 > 1016 a.) Lihtainena looduses ei esine, tuntud on 16 tinamineraali, neist tööstuslikult tähtsamad kassiteriit (“tinakivi”) SnO2 (+2C → Sn+2CO); stanniin Cu2FeSnS4 (vähem) küllaltki haruldane (maakoores 8 · 10-3%), kuid mitte hajutatud rikkamad maardlad ammendumas Lihtaine Sn: peam. 2 polümorfset vormi: β-Sn (taval. valge) ρ = 7,28 g/cm3 – tetragonaalne α-Sn (“hall tina”) ρ = 5,75 g/cm3 – kuubiline püsiv alla 13,2ºC β-Sn → α-Sn: mahu suurenemine 25%
annaabi.ee 
