etaanhapet. Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. HCl mõjus tsingile energilisemalt, seega on HCl tugevam hape. 2𝐻𝐶𝑙 + 𝑍𝑛 => 𝑍𝑛𝐶𝑙2 + 𝐻2 2𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 + 2𝑍𝑛 => 2𝑍𝑛 (𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 ) + 𝐻2 Katses 3 tuli katseklaasis lahustada 1 mL dest vees mõned CoCl2 kristallid. Siis tuli lisada saadud lahusele tilgakaupa kontsentreeritud vesinikkloriidhapet. Tekkis sinine värvus. Seejärel tuli lisada lahusele tilgakaupa vett. Tekkis roosakas värvus. Kirjutada dissotsiatsiooni reaktsioonivõrrand ja selgitada toimuvaid nähtusi. Koobaltkloriidi kristallhüdraatide värvus sõltub sellest, mitu kristallvett on koobaltkloriid endaga sidunud. 𝐶𝑜𝐶𝑙2 on sinine ja 𝐶𝑜𝐶𝑙2 ∗ 6𝐻2 𝑂 on roosakas. 𝐶𝑜𝐶𝑙2 ∗ 6𝐻2 𝑂 + 𝐻2 𝑂 → 𝐶𝑜 2+ + 𝐶𝑙− + 𝑂𝐻 −
Leeliselise hüdrolüüsiga annab tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm (-SH) sulfiidioone, mis Pb2+ ioonidega moodustavad musta või tumepruuni PbS sademe. H2N O + H2O H2N O CH C + 2NaOH CH C + Na 2S + H2O HS CH2 OH HO CH2 OH Töö käik: 2 ml 0,5% Pb(CH3COO)2 lahusele lisati tilgakaupa 10% NaOH lahust kuni Pb(OH)2 sademe kadumiseni ning Na2PbO2 moodustumiseni. Seejärel lisati 1 ml munavalgu lahust ning segu soojendati, kuni moodustus pruunikasmust PbS sade. 2 Tulemus: Segu kuumutamisel hakkas tekkima pruun sade, sademe tekkimine jätkus ka katseklaasi statiivi seisma jätmisel Järeldus: Munavalgu lahuses esineb tioolrühma sisaldav tsüsteiin. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
2.Mõlemasse lisasi 6 tilka Miloni reaktiivi. 3.Soojendasinreaktsiooni segu 50 graadini ning jälgitasin toimuvaid muudatusi Katseklaasis kus oli munavalk tekkis valge sade natuke roosaga, kus oli zelatiin on läbipaistev roosa lahus => zelatiinis on palju türosiini (Tyr) radikaale, munavalgus on neid vähe. SULFHÜDRÜÜLI- e TIOOLREAKTSOON Näitab Cys esinemist valgus 1.Panin katseklaasi 2ml Pb(CH3COO)2 0.5% 2.Lisasin tilgakaupa 10%-list Na OH kuni tekkiv sade kaos ja moodustus naatriumplumbaat 3.Lisasin 1ml munavalgu 4.Loksutasin ja soojendasin 1 minut, seejärel panin statiivi Soojendamisel lahus algas muutuma prunikasmustaks ning pärast soojendamist muutus täiesti prunikasmustaks kolloidse sademega => tsüsteiinis (Cys) sisalduv SH rühm moodustus leeliselise hüdrolüüsi tõttu tumepruuni PbS sademe => valgus on Cys aminohape. VALKUDE SADESTAMINE TRIKLOROÄÄDIKHAPPEGA
Ilmselt lisasin veidi liiga palju reaktiivi, sest ei saanud tulemuseks punakat sadet. Järeldus: Zelatiinis ei sisaldu aromaatseid kõrvalahelaid sisaldavaid aminohappeid. 4. Sulfhüdrüülreaktsioon (tioolreaktsioon) Katse teostatakse naatriumplumbaadi(II)lahusega. Sulfhüdrüülrühmad (-SH) valkudes ja aminohapetes alluvad leeliselisele hüdrolüüsile, tulemuseks sulfiidioonid. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5 % lahus + tilgakaupa 20% NaOH (kuni tekkinud sade lahustub) + 0,5 ml munavalgu lahust keedan segu pruunikasmusta kolloidse sademe tekkeni. Tulemus: Segu pruunistub keetmisel aeglaselt, hiljem seistes sadenes. Järeldus: Tekkis pruun pliisulfiidi sade, järelikult sisaldub munavalgulahuses sulfhüdrüülrühm. 5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikahape (TKÄ) denatureerib ja sadestab valke (ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000).
Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja sellepärast ei muutunud lahuse värvus. Kuna munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet, toimusid ka vastavad muutused. 1.1.4 Tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisati mõni tilk, tilgakaupa 10%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis ülipeen must sade pruunis vedelikus, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav
Zelatiini lahus värvus roosakaks, türosiin ei sadestunud välja. Türosiini olemasolu on tõestatud. 1.1.4.Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini esinemist valgus. Tsüsteiini radiikaalis leiduv tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile ja annab sulfiidioone. Plii(II) ioonide juuresolekul moodustub PBS sade, mis on musta või tumepruuni värvi. Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisan tilgakaupa 10%-list NaOH, kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja moodustub Na 2PbO2. Lisan 1 ml munavalgu lahust, loksutan ja soojendan reaktsioonisegu, kuni tekib pruunikasmust sade. Järeldus Soojendamise järel tekkis katseklaasi kenasti pruunikasmust sade. Tsüsteiini olemasolu on tõestatud. 1.1.5.Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroetaanhape on valke denatureeriv ja väljasadestav, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Töö käik
Milloni reaktiiv tõestas türosiini radikaalide olemasolu, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvub roosakaks kuni tume(telliskivi)punaseks. OH O OHg HNO3 + HgNO 3 O2N N O + 2 H 2O värvitu punakas 1.1.4. Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisasin tilgakaupa 10%-list NaOH lahust; algul tekkis lahusesse sade, lisades NaOH-d piisavalt juurde, sade kadus. Järgmisena lisasin hulka ~1 ml munavalgu lahust, loksutasin, soojendasin. Soojendades ~3 min lahus muutus ülevalt pruuniks. Panin statiivile seisma ning hilisemal vaatlusel oli lahus pooleks jagatud- ülevalt pruun, alt läbipaistev. Järeldus Pliietanaat moodustas aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi (algne sade kadus),
kontsetratsioon on palju väiksem kui munavalgus, kus värvus oli eredalt punane. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Kvalitatiivne reaktsioon. Positiivne reaktsioon tõestab tsüsteiini olemasoleku valgus, sest sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetes alluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone. Kasutatud ained: 1ml Pb(CH3COO)2 0,5% lahus 20% NaOH tilgakaupa kuni tekkiva sademe lahustumiseni 0,5 ml munavalgu lahust Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na 2PbO2. Pärast lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame segu, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine Pb++ toimel. Pruunikas sade tõestab, et lahuses on PbS ja see t'estab tsüsteiini olemasolekut.
Järeldus Milloni test tõestas, et munavalgus on türosiini ning zelatiinis türosiini ei ole või siis on väga vähe. 1.1.4. Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+ ioonidega moodustavad musta või tumepruuni sademe. Töö käik 2ml 5% lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10% NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse mõni minut, kuni algab pruunikasmusta PbS sademe moodustumine. Järeldus Tekkis pruunikas sade, mis kinnitab tsüsteiini olemasolu munavalgus. 1.1.5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav agent, kuid see et sadesta
roosaks. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb -ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene 2+ pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na 2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse kuni hakkab moodustuma pruunikasmust sade. Statiivis sademe moodustumine jätkub. Järeldus: Valgus sisaldub tsüsteiine, sest tioolrühm moodustas Pb 2+-ioonidega pruunjasmusta sademe (PbS). 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
1.1.4 Sulfhürüüli- e tioolireaktsioon Tioolireaktsioon tõestab tsüsteiini esinemist valgus. Selle koostises olev sulfhüdrüülrühm allub leeliste hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis moodustavad PB2+ ioonidega musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi sademe. Silvia Laiv 112429 TTÜ 2013 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud Töö käik: Katseklaasis olevale 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisasin tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni Pb(OH)2 sade kaob ja moodustub Na2PbO2 (lisasin NaOH tõenäoliselt liiga palju, kuna ei osanud märgata, et Pb(OH)2 sade tekkis väga kiiresti ja oli väga peen). Siis lisasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust ning loksutasin ja soojendasin segu mõned minutid. Segu värvus tumepruuniks ning vastu valgust vaadates oli näha ülipeent sadet (sadet oli veidi keeruline näha, kuna NaOH liigse lisamise tõttu oli kogu lahus suhteliselt tume). Järeldus:
värvus ei muutunud. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb 2+- ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na 2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse kuni hakkab moodustuma pruunikasmust sade. Statiivis sademe moodustumine jätkub. Tulemus: Lahus värvus pruunikaks, sadet aga ei tekkinud. See näitab, et valgus esineb siiski tsüsteiin. Pruun värvus tekib sellest, kui sulfiidioonid reageerivad Pb2+-ioonidega. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
See allub kergelt leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+ - ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni sademe (PbS). Vastavas katses kastutatakse Pb2+ -ioonide saamiseks pliietanaadi e pliiatsetaadi lahust. Ühend moodustab aluselises keskkonnas naatriumplubaadi(II), millest sadeneb valguga reageerides välja PbS. Na2S + Na2PbO2 + 2H2O PbS + 4NaOH Töö käik · Valan katseklaasi 2 ml 0,5% pliietanaadi lahust · Lisan ettevaatlikult tilgakaupa 10%- list NaOH lahust, kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob · Lisan 1ml munavalku · Loksutan ning seejärel soojendan mõned minutid: lahus muutub pruuniks Algul pliietanaadi ja NaOH lahuse kokkusegamisel moodustub Pb(OH)2 sademena, kuid alust lisades muutub keskkond aluseliseks ning moodustub naatruimplumbaat Na2PbO2. Munavalku lisades reageerib naatriumplumbaat valgust vabanenud oleva sulfiidiooniga.
Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. Tulemus: Lisades Pb(CH3COO)2 lahusele NaOH lahust,siis tekib sade ning selle lisamisel tilkhaaval teatud koguseni, sade kaob. Pärast munavalgu lahuse lisamist soojendatakse
Aga zelatiin jäi muutumatuks, sest zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb 2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisame tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Lisame katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti vältel. Tulemus: Segu kuumutamisel hakkas tekkima pruun sade, sademe tekkimine jätkus ka katseklaasi statiivi seisma jätmisel. Järeldus: Meil on positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et meie valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on seotud sellega, et sulfiidioonid (tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu) reageerisid Pb2+ ioonidega. 1.1
1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Töö teoreetilised alused Positiivne tioolireaktsioon näitab Cys esinemist valgus. Cys radikaal sisaldab aga (SH) grupi, mis allub hõlpsasti leeliselise hüdrolüüsile, ja annab sulfiidioone. Pb2+ - ioonide juuresolekul need moodustavad tumepruuni PbS sademe. Katse teostatakse Pb(CH3COO)2 , milline moodustab alulises keskonnas Na2S. Na2S annab valgust vabanenud PbS-ga. Töö käik: 1 2 ml 0,5%-lisele lahusele lisasin ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list lahust. Katseklaasis tekkis sade. Seda oli näha sellest, et lahus muutus häguseks. 2 Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. 3 Loksutasin reaktsioonisegu. 4 Soojendasin reaktsioonisegu mõne minuti vältel, kuni algas pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Kuumutades muutus lahus pruuniks, lahus ise oli selge. 5 Asetasin katseklaasi statiivi. Tekkis sade.. Järeldus Kuumutamisel lahus muutus pruuniseks pärast muutus tumepruuniseks
kuumutades midagi nii selgelt nähtavat. Seega sain teada, et munavalgu lahuses sisaldub Tyr, zelatiini lahuses aga mitte. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülireaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini külgahelas sisaldub tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+- ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni pliisulfiidi sademe. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisada tilgakaupa 10%-list NaOH lahust, kuni tekkiv sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat. Lisada seejärel 1 ml munavalgu lahust, loksutada, soojendada mõned minutid, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Tulemus: Katse läks plaanipäraselt ning lõpuks tekkiski tumepruun sade, seega munavalgu lahuses esines tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on reagent, mis denatureerib ja sadestab valke lahusest välja. Oluline on
Milloni reaktiivi aromaatset tuuma sisaldavad (Hg(NO3)2+ HNO3 aminohapped. Zelatiini lahusega muutusi ei toimunud. 4) Sulfhüdrüülreaktsioon 1ml Pb(CH3COO)2 Lahuse keetmisel tekkis (tioolreaktsioon) 0,5% lahus, 20% pruunikasmust kolloidsade Pb++ NaOH tilgakaupa, toimel. Sulfhüdrüülrühmad kuni tekkiva sademe valkudes ja aminohapetes lahustumiseni, 0,5 ml alluvad hõlpsasti leeliselisele Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH munavalgu lahust hüdrolüüsile, andes sulfiidioone. 5) Valkude sadestamine 1 ml munavalgu Tekkis valge sade.
Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või pruunika sademe. Katse teostatakse pliietanaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). See annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb Töö käik: · lisasin 2 ml-le Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni alguses tekkinud sademe kadumiseni, moodustus naatriumplumbaat · lisasin 1 ml munavalgu lahust · loksutasin · kuumutasin mõne minuti jooksul, kuni hakkas sademe moodustamine · asetasin katseklaasi statiivi Tulemused ja järeldused: Pb(CH3COO)2-le NaOH lisamisel tekkis Pb(OH)2 sade. Edasisel NaOH lisamisel sade kadus, sest moodustus naatriumplumbaat Na2PbO2. Pärast munavalgu lisamist
hudroluusile, andes sulfiidioone, millised Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta voi tumepruuni ulipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt valja sadeneb. Töö käik Valasin kasteklaasi 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-list lahust ja lisasin tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiva Pb(OH)2 sade kaotamist ja lahuses naatriumplumbaadi Na2PbO2 moodustamist. Seejärel lisasin 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja Panin sooendama kuni pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumise algust. Seejärel panin katseklaas jäävanni, kus pidi jätkuma sade formeerumine. Töö tulemus Pärast ainete segamist ja kuumutamist segu värvus muutus tumepruuniks, kuid PbS sadet ei tekkinud. Saan teha järeldusi, et minu poolt oli tehtud viga ainete koguse
katseklaasi 5-6 aminohapped. Zelatiini lahusega tilka Milloni muutusi ei reaktiivi toimunud.munavalgulahuses on (Hg(NO3)2+ HNO3 aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped, zelatiinis mitte. 4) 1ml Pb(CH3COO)2 Lahuse keetmisel tekkis pruunikasmust tioolreaktsioon 0,5% lahus, 20% kolloidsade Pb++ toimel. NaOH tilgakaupa, Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja kuni tekkiva aminohapetes alluvad hõlpsasti sademe leeliselisele hüdrolüüsile, andes Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH lahustumiseni, 0,5 sulfiidioone. Lahuses on ml munavalgu sulfhüdrüülrühmad. lahust 5) Valkude 1 ml munavalgu Tekkis valge sade. Trikloroäädikhape
valmistamisega hakkama saada, kusjuures kogu tegevus võtab aega vaid mõne minuti. Õnnestumise põhiliseks tingimuseks on kõikide komponentide ja töövahendite ühesugune temperatuur, mille tagab nende hoidmine toatemperatuuril 30 minuti jooksul. Ka retseptides antud muna ja õli vahekorrast tuleks kinni pidada. Majonees saab kohev ja vahukooresarnaselt vormi säilitav, kui õli võetakse munaga võrreldes küllaltki palju, seda lisatakse aeglaselt ja tilgakaupa ning segu vahustatakse pika aja jooksul vispliga. Just nii valmistavadki majoneesi nii eliitrestoranide kokad kui tõelised gurmaanid ikka ja ainult käsitsi. Kahjuks koosneb see majonees peamiselt õlist ja on seetõttu väga kõrge kalorsusega. [1] Uuringu läbiviimine Uuringut läbi viia ei olnud eriti keeruline, kuna tegin seda Tallinnas, siis ei pidanud muretsema väikese valiku pärast poodides. Käisin uuringu läbiviimiseks Selveris ja Rimis ja sain nendest
Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolirühm allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis -ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene sademe. Katse teostatakse (pliietanaadi) lahusega, mis aluselises keskkonnas moodustab naatriumplumbaadi(II). See annab valgust vabanenud sulfiidioonidega , mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik: · 2 ml 0,5%-lisele lahusele lisasin ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list lahust. Katseklaasi tekkis sade (seda oli näha sellest, et lahus muutus hetkeks hägusaks), mis lisamisel kadus. Esimese tilga lisamisel tekkis lahusesse valge sade, millest andis tunnistust hägusaks muutunud lahus. juurdelisamisel sade kadus. · Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. · Loksutasin reaktsioonisegu. · Soojendasin reaktsioonisegu mõne minuti vältel, kuni algas pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine.
Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb 2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH) 2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu soojendatakse mõne minuti vältel, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Järeldus: Lahus värvus pärast soojendamist „Coca - Cola“ värvuseks, tekkis sade (PbS), mis tõendab, et valgus esineb tsüsteiin, milles sisalduv tioolrühm
Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb 2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH) 2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu soojendatakse mõne minuti vältel, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Järeldus: Lahus värvus pärast soojendamist ,,Coca - Cola" värvuseks, tekkis sade (PbS), mis tõendab, et valgus esineb tsüsteiin, milles sisalduv tioolrühm
öelda, et sealt puuduvad türosiini radikaalid. Järelikult on see katse sobiv selgitamaks, kas valgu lahuses leidub türosiini radikaale. Sulfhüdrolüüsireaktsioon (tioolreaktsioon) Tõestab SH rühma olemasolu valkudes. Leeliselises keskkonnas ja Pb++ juuresolekul ning lahuse kuumutamisel tekib must/tumepruun sade kui valgu lahuses on SH ioone. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml Pb(CH3COO)2 O,5% lahust, millele lisasin tilgakaupa 20% NaOH lahust kuni sademe tekkmiseni. Lisasin 0,5ml munavalgu lahust ning keetsin vesivannil. Tekkis pruun kolloidne sade, mis näitab tsüstesiini sisaldust valgus. Järelikult sobib see reaktsioon tsüstediini määramiseks valgus. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja sadestav reagent, aga ta ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10 000. Seega kasutatakse TKÄ valkude eraldamiseks madalamolekulaarsetest
lahuses on aminohape Tyr mis sisaldab aromaatset tuuma. Zelatiin jäi aga muutumatuks, mis tähendab, et zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik · 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisatakse tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Katseklaasi lisatakse 1 ml munavalgu lahust · Segu loksutatakse ja soojendatakse mõni minut. Lahus värvus pruuniks. Seejärel asetame katseklaasi statiivi. Tekkib väga väike hulk musta sadet. Järeldus: Toimus positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et antud valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on põhjustatud sulfiidioonide reageerimisest Pb2+ ioonidegaa. (tekkisid leeliselise hüdrolüüsi käigus) 1.1
Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja sellepärast jäi lahus muutumatuks. Kuna munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet, toimusid ka vastavad muutused. Sulfhüdrüülreaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisati mõni tilk, tilgakaupa 20%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis must sade, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega ja tekkis pliisulfiid sade, mis on musta värvi. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent,
valkude koostises). Aga zelatiin jäi muutumatuks, mis on seotud sellega, et zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisame tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Lisame katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti vältel. Lahus värvus pruuniks. Seejärel asetame katseklaasi statiivi. Peab formeerima sade, aga sade (must) oli väga väike hulk. Järeldus: Meil on positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et meie valgus on tsüsteiin (Cys)
ühesuguse (,,+" või ,,-") laengu ning valk-valk interaktsioonid lakkasid. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Valk sadestub lahusest välja ning võib pöörduvalt denatureeruda. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisatakse tilgakaupa ja segu loksutades orgaanilist solventi, kuni tekib sade. Seejärel lahjendada katseklaasi sisu veega. Tulemus: Orgaanilise solvendi lisades tekkis sade, kuid veega lahjendades see ei lahustunud. Toimus pöördumatu denaturatsioon. See võis olla tingitud orgaanilise solvendi lisamises liiga suures koguses. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on arvukas bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust
Vere hemoglobiinisisalduse määramine Töö käik Viisin hemomeetri keskmisesse katseklaasi 0,1n HCl kuni jaotuseni 2 (gradueerimata osa). Verd võtsin 20 l kapillaarpipetiga ning puhusin ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Segasin katseklaasi sisu ning jätsin seisma. 5 minuti möödudes hakkasin sinna lisama destilleeritud vett, samal ajal ettevaatlikult klaaskepikesega segades. Kui uuritava lahuse värvus hakkas lähenema standardi värvusele, lisasin vett tilgakaupa. Katse andmed ja arvutused Hemoglobiini hulk katseklaasi skaalal vedelikunivoo alumise meniski järgi : 111 g/l Järeldused Hemoglobiini norm naistel 115-150 g/l, meestel 130-165 g/l. Minu katse tulemus jäi naiste alumise normi piiri juurde, viga võis tulla ebatäpsete koguste võtmises katse ajal. Erütrotsüütide hulga määramine kambermeetodil Töö käik Pipeteerisin kuiva katseklaasi 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisasin kapillaarpipetiga 20
omavat aminohapet türosiini. 1.1.4 Sülfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Leelise hüdrolüüsiga annab tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm (-SH) sulfiidioone, mis Pb 2+ ioonidega moodustavad musta või tumepruuni PbS sademe. Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. Tulemus: Segu kuumutamisel hakkas tekkima tumepruunikas sade, sademe tekkimine jätkus edasi, kui sade seisis, muutus seistes tumedamaks. Lõpuks oli mustjaspruun.
+ 2H2O H3C CH3 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetes alluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) olemasolu valgus. Töö käik: 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisatakse tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Lisatakse katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse mõne minuti vältel. Lahus värvus pruuniks. Seejärel asetame katseklaasi statiiivi, et sademe moodustumine jätkuks. Tekkis tumepruun- mustjas sade. Järeldus: Tegemist on positiivse sulfhüdrüülreaktsiooniga, mis tähendab, et valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on seotud sellega, et sulfiidioonid (tekkisid
Zelatiini ahus muutus telliskivipunaseks, sadet ei tekkinud. Reaktsioon näitas, et mõlemas valgus esineb türosiini. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Näitab tsüsteiini(Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm moodustab leeliselise hüdrolüüsi käigus plii-ioonide juuresolekul mustapruuni üipeene PbS sademe. Katse viiakse läbi pii- atsetaadi lahusega. Töö käik: lisasin 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja lahuses moodustus naatriumplumbaat Na2PbO2. Lisasin 1ml munavalgu lahust, loksutasin ning asusin kuumutama kuni lahus värvus pruunikaks. Seejärel asetasin katseklaasi statiivi, kus oleks pidanud tekkima mustapruun PbS sade, kuid seda ei tekkinud. Lahus jäi lihtsat mustapruuniks. Sade ei tekkinud ehk sellepärast, et lisasin aineid liiga vähe või kuumutasin liiga lühikest aega. Lahuse värvuse muutus aga tõestas
VERE HEMOGLOBIINISISALDUSE MÄÄRAMINE Määramise käik. Hemomeetri keskmisesse katseklaasi viiakse 0,1n HCl kuni jaotuseni 2 (gradueerimata osa). Verd võetakse 20 l kapillaarpipetiga ning puhutakse ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Katseklaasi sisu segatakse ning jäetakse seisma. 5 minuti möödudes hakatakse sinna lisama destilleeritud vett, segades ettevaatlikult klaaskepikesega. Kui uuritava lahuse värvus hakkab lähenema standardi värvusele, lisatakse vett tilgakaupa. Arvutus. Hemoglobiini hulk loetakse katseklaasi skaalalt vedelikunivoo alumise meniski järgi. Tänapäeval on ühikuks g/l. Tulemus: Mina sain oma katses hemoglobiini hulgaks 167 g/l. Järeldus: Hemoglobiini norm naistel 115-150 g/l, meestel 130-165 g/l. Minu katse tulemus ületab veidi meeste ülemise piiri. Võimalik, et tegin midagi ebatäpselt. ERÜTROTSÜÜTIDE HULGA MÄÄRAMINE KAMBERMEETODIL Määramise käik
Positiivne reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile andes sulfiidioone, millest moodustub Pb2+-ioonide juuresolekul ülipeen must või tumepruun pliisulfiidi sade. Katse sooritatakse pliiatsetaadi lahusega, mis moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab lahusest vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis sadestub aeglaselt välja. Töö käik: lisasin 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele tilgakaupa 10%-list NaOH lahust, kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja moodustus Na2PbO2. Lisasin katseseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin, soojendasin reaktsioonisegu, kuni hakkas moodustuma tume sade. Asetasin katseklaasi statiivi ja jäin ootama sademe formeerumist. Järeldus: tekkis tumepruun peenike sade, seega leidus munavalgus tsüsteiini. 5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) on levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent. TKÄ ei
Töö käik · Viisin hemomeetri keskmisesse katseklaasi 0,1n HCl kuni jaotuseni 2 (gradueerimata osa). · Verd võtsin 20 l kapillaarpipetiga ning puhusin ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Segasin katseklaasi sisu ning jätsin seisma. 5 minuti möödudes hakkasin sinna lisama destilleeritud vett, samal ajal ettevaatlikult klaaskepikesega segades. · Kui uuritava lahuse värvus hakkas lähenema standardi värvusele, lisasin vett tilgakaupa. Katse andmed ja arvutused Hemoglobiini hulk katseklaasi skaalal vedelikunivoo alumise meniski järgi : 168 g/l Järeldused Hemoglobiini norm naistel 115-150 g/l, meestel 130-165 g/l. Minu katse tulemus jäi meeste ülemise piiri üle, viga võis tulla ebatäpsete koguste võtmises katse ajal. Erütrotsüütide hulga määramine kambermeetodil Töö käik · Pipeteerisin kuiva katseklaasi 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisasin kapillaarpipetiga
sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse Pb(CH 3COO)2 lahusega, mis moodustab aluselises keskkonnas Na2PbO2. Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. 5 Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisasin tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust, kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja lahuses moodustus Na 2PbO2. Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja soojendasin kuni algas pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Panin katseklaasi statiivi, kus sademe moodustumine jätkus. Sade muutus ühe tumedamaks. Pruunikasmust sade tõestab tsüsteiini olemasolu. 1.5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Teoreetilised alused
andes sulfiidioone, millised Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e plii- atsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu soojendatakse mõne minuti vältel, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodus- tumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
H H Fehlingi reaktiiv (tumesinine) Monosahhariidide tõestamist Fehlingi reaktiivi abil tuntakse Fehlingi reaktsioonina ja rakendatakse samuti glükoosi avastamiseks uriinis jt. bioloogilistes vedelikes. 8. Hõbeoksiidi ammoniakaalse lahuse taandamine glükoosiga Viia katseklaasi 2 tilka 0,1 M AgNO3. Leelistage lahus, lisades 4 tilka 2 M NaOH. Lisada 4-5 tilka (tilgakaupa) 2 M NH4OH kuni tekkiva hõbeoksiidi sademe lahustumiseni. Saadud läbipaistev hõbeoksiidi ammoniakaalne lahus on glükoosi oksüdeerimise reaktiiviks (”hõbepeegli reaktsioon”). Reaktsiooni teostamiseks lisada reaktiivile 1 tilk glükoosi 0.5%-list lahust ja soojendada katseklaasi nõrgalt, hoides teda põleti leegi kohal kuni lahuse keemiseni. Reaktsioon jätkub ka ilma soojendamiseta ning metalliline hõbe eraldub kas musta sademena või läikiva peeglina
annaabi.ee 
