Minu vanavanaema rääkis , et isegi lokke ei tohtinud juustesse keerata. Võrreldes nüüd tänapäevaga kõike seda, siis erinevus peaks olema igale ühele märgatav. Pidevalt näen ma koolis, kuidas osad tüdrukud, kes ise veel näevad välja kui lapsed, võõpavad ennast peegli ees üle jumestuskreemide ja puudritega, värvivad ripsmeid nii , et ripsmedussi kihte on lausa viis või kannavad nad koolis kõrgete tikkkontsadega saapaid, mis on muidugi kõige sobilikum leid vahetusjalatsiks. Erinevused ei piirdu ainult sellega, põlvkondade vaheline pikerkaaritamine annab ka päris rikkalikult tunda. Muidugi, ei ürita ma väita ,et eelnevates põlvkondades ei esinenud inimesi, kes ei pidutsenud ja ei laamendanud ega teinud üldse midagi reeglite vastast, ma ei proovi ka öelda, et tänapäeva noored ainult pidutsevad ja teevad kõike, mis vähegi reeglite vastane, kuid ma tahan selle kõigega öelda, et
Imelik, leidsin ükspäev, nad punnitavad nii jäägitult coolid olla, et lõpuks hakkab tunduma et nad ongi coolid! Moes on: kõik, mida telekast piisavalt agressiivselt ette sõõdetakse, kõik staarid, olla võimalikult gaijini moodi, moblaantennide küljes tolknevad tillukesed mänguloomakesed, kuni kümme tükki korraga, hip-hop musa, jaapani pop, kulme kitkuvad noormehed (Tokyos kitkumata kulme ei leiagi), tüdrukutel laigulised sõjaväepüksid koos pikkade teravate ninadega tikkkontsadega, rasedate T-särgid, Hello Kitty (meie 25-27-aastaste põlvkond peaks lapsepõlvest mäletama seda ajulageda kassi pildiga T-särki, see oli ainuke välismaa kirjaga särk, mis meil stagnaajal saada oli. Siin on terved Hello Kitty poed mõttetut stuffi täis), blondeeritud juuksed, värvilised kontaktläätsed, solaariumibeibed on rohkem nagu paari aasta tagune rõõgatus, kuid neid näeb ikka veel üsna
annaabi.ee 
