Suurus Umbes rästa suurune, tiiva pikkus on keskmiselt 13 cm ja kaal 90-125 g. Linnu pikkus 25-27 cm Keha kuju Jässakas proportsioonidelt tugev keha. Paaritumine ja/ või pereelu Monogaamne lind, kevadel moodustuvad paarid, isaslinnud ei võta pesa tegemisest ega munade haudumisest osa. Lennu iseärasused Tõuseb lendu iseloomuliku kääksuva häälitsusega ja lendab end ühelt küljelt teisele käänates. Tikutaja teeb lennates saba ja tiivasulgedega selliseid liigutusi, mille tulemusena tavaliselt vaikne lend omapäraselt möhisevaks muutub. Selle heliga tähistatakse territooriumi ja peibutatakse emaslinde. Tegutsemispaik, elupaik Elutseb lagedailmelistel madal- ja siirdesoodel (harva ka rabaservadel), luhtadel, märjematel randniitudel, märgadel puisniitudel ja hõredates lodumetsades. Tegutsemise iseärasused Päeval seisab puhketundidel sageli mätta varju peitunult, pea õlgade vahel. Toitumise ajal on
talvituda. Toitumine Toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, limustest, vihmaussidest, hulkjalgsetest. Tihti sööb ta mardikaid. Sööb kaerasorisid ja rohutirtse. Pesitsemine Pesa primitiivne, peentest kõrtest, vähese vooderdisega. Asub pesitsema siis, kui põhilised põllutööd on juba lõppenud. Kurnas tavaliselt 4 muna. Esimeste kurnade hukkumise korral võib muneda mitu järelkurna. 4Tikutaja Gallinago gallinago Umbes rästasuurune. Tikutaja teeb lennates saba ja tiivasulgedega selliseid liigutusi, mille tulemusena tavaliselt vaikne lend omapäraselt möhisevaks muutub. Eriti sage on see heli kevadel, mängulennu ajal, mil isalinnud kõigest väest möhiseda püüavad. Selle eripära tõttu ongi lind saanud endale rahvasuus nimeks taevasokk. Elupaik ja -viis Elupaigaks on sood, üldse niisked alad. Luhad, hõredad metsad, rabade äärealad. Lemmikelupaigaks on tal mätlikud mülkad järvede abajates, kus ta saab mätaste vahel toitu otsida, ise aga peaaegu