3) hübriidsed - kasutatakse üheaegselt majoritaaarset ja proportsinaalset süsteemi (Saksamaa, Ungari) KÕRGEIM SEADUSANDLIK VÕIM demokraatlikus riigis parlament. kahesuguseid: a) ühekojalised (Eesti, 101 liiget istuvad kõik koos) b) kahekojalised (Inglismaa) Ülem- ja alamkoda ja nad erinevad komplekteerimise viisilt ja töövaldkondade osas. alamkoda moodustatakse kõigis demokraatlikes riikides proportsionaalsete valmisite abil. ülemkoda moodustub seisuslikult (sinna kuuluvad tiitlikandjad). Briti parlamendis on alamkoda tähtsam. Venemaal on ülemkojas piirkondade esindajad. PARLAMENDI STRUKTUUR JA ÜLESANDED 1) moodusta küsimusi riigikogu toimimise kohta (riigikogu suurus, moodustumine, liikme õigused ja kohustused, olulisemad ülesanded, korraline ja erakorraline istung, juhatus, komisionid, fraktsioonid) 1) Mitu liiget riigikogus on? (101) 2) Kuidas moodustatakse riigikogu? (valitakse vabadel valmistel proportsionaalsuse põhimõtete alusel)
Parlamendid jagunevad: ühekojalisteks (Balti- ja Skandinaavia riigid) kahekojalisteks (Suurbritannia, Saksamaa jt) Kahekojalised: ülem- ja alamkoda. Formaalselt on kojad võrdsed, pigem alamkoda tähtsamgi. Kojad erinevad komplekteerimise viisilt ja töövaldkondade jaotuselt. Kodade moodustamine: 1. alamkoda moodustatakse kõikjal otseste üldiste valimiste teel. 2. ülemkoda: *seisulik koda, sinna kuuluvad tiitlikandjad (Suurbritannia). Kuna korraga ei saa kahes kojas olla, kandideerivad lordid, kes tegelikult tahavad poliitikaga tegeleda, alamkotta. *piirkondade esindus (Venemaa, USA) Riigikogu ülesanded: võtab vastu seadusi ja otsuseid otsustab rahvahääletuse korralduse valib Vabariigi Presidendi ratifitseerib ja denonsserib välislepinguid annab peaministri kandidaadile volitused Valitsuse moodustamiseks
annaabi.ee 
