17.sajandi alguse eestikeelsed trükised olid veel valdavalt vaimuliku sisuga, mõeldud mite niivõrd talupoegadele lugemiseks, vaid abimaterjaliks puudulikult eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele. (Laur, 1999) 17.sajandi teasel poolel eestikeelse raamatu lugejate ring laienes- nendeks polnud enam ainult vaimulikud ja õpetajad, vaid ka talupojad. Seepärast taandub saksa keel estikeelsete trükiste tiitellehtedelt ja peatükkide algusest. 17.sajandi jooksul jäi üldiselt valitsevaks eesti keele saksapärane kirjutusviis ja grammatika vägivaldne painutamine saksa reeglite alla. Sellele suunale pani aluse Stahli grammatika aastast 1637. (Vahtre, 1993) Omaette probleemiks kujunes Piibli tõlkimine, sest sellega tekkis lugematuid ortograafia- ja tõlkeprobleeme, lisaks tuli arvestada kahe eesti kirjakeelega. Mõnda aega oli tartu murdel teatav edumaa
" Capella Giulia truuksjäämine nende ilmaliku mudeli järgi loodud missadele rikub Trento kõige selgemalt välja öeldud muusikalist keeldu. Võib arvata, et tegelikult lugesid ametlikke Trento deklaratsioone vaid vähesed muusikud. Nende arusaama nõukogu dekreetidest mõjutasid tõenäolisemalt vaimulike patroonide käsud, provintsi kirikukogude avaldatud reformid, mis tõlgendasid Trento dekreete, ja see, mida nad mitteametlikult kuulsid, või see, mida nad olid lugenud tiitellehtedelt või muusikaliste publikatsioonide pühendustest. Mõni aasta pärast nõukogu kokkuvõtet oli tekstilise mõistetavuse teemat taas hakatud võtma iseenesest mõistetava reformi osana. Kokkuvõte Trento nõukogu valis lõppkokkuvõttes öelda nii vähe kui võimalik palju vähem kui paljud kaasaegsed muusikaajaloolased arvavad. Trento otsus 24. sessioonist et muusikalised
annaabi.ee 
