Toitumine Lõvid on loomtoidulised loomad. Enamasti on nende toiduks sõralised, nt antiloobid [vt Lisa 3] gnuud, gasellid ja sebrad, kuid saagiks võivad langeda ka noored elevandid, jõehobud ja ninasarvikud. Enamasti peavad jahti emased, kuna nad on väiksemad ja kiiremad. Isased valavad sel ajal praidi maa-ala. Paljunemine ja areng Lõvid paarituvad looduslikult aastaringselt. Emaste tiinusaeg on umbes 110 päeva, mille lõppedes sünnitavad nad praidist eemal 1-4 kutsikat. [vt Lisa 4] Tavaliselt naaseb emane kutsikatega praidi juurde alles siis, kui nad on kuue kuni kaheksa nädala vanused. Karja emalõvid kannavad poegade eest ühiselt hoolt. Nälja ajal võib juhtisane kutsikatele kallale tungida, kuid praidi emalõvid astuvad kutsikate eest välja. Juhtisased võivad tappa ka emasest sõltuvad kutsikad, et neil hakkaks uuesti innaaeg. Lõvid saavad suguküpseks 5-6 aastaselt,
Partnerid tiirlevad kõigepealt teineteise ümber ning vinguvad ja pruuskavad valjult. Aeg, mil emasloom on viljastumisvõimeline, on väga lühike vaid 12 tundi. Kui ta sel ajal ei viljastu, saabub järgmine jooksuaeg umbes kuu aja pärast. Isaslooma hoolitsus järglaste saamise eest lõpeb kopulatsiooniaktiga. Kohe selle järel ajab emane isase minema ning too ei võta poegade edasisest saatusest karvavõrdki osa. Kevadel toob emasloom ilmale harilikult ühe poja. Pikk tiinusaeg, mis nii väikese loomapuhul on imestustäratav, tagab selle, et poeg on sündides väga hästi arenenud. Ta sünnib avatud silmadega ning oskab kohe kõndida. Ta keha on kaetud pika, tiheda, musta värvi karvastikuga, ent okkad on alguses hästi lühikesed ja pehmed. Nädala möödudes oskab poeg juba ronida. Ta on võimeline emale puu otsa järgnema. Poja kiirele arengule vaatamata saab ta täielikult täiskasvanuks alles 4 aasta pärast. URSON JA INIMENE
Kuivem ja soojem kliima üldine kuivamine, kahanes laialeheliste taimede hulk. Kui taimeliigid kadusid, surid neid söönud suured imetajad välja. Kriitika: suuri kliimamuutusi on toimunud ka varem ja hiljem. Harilikult loomad reageerivad muutustele paindlikult ning rändavad sobivatele aladele. 3. teooria: suured keskmised temperatuuride kõikumised jääaja lõpus. Suured erinevused sesoonses kliimas mõjusid halvasti nendele loomadele, kelle tiinusaeg pikk, järglaste arv väike ja kes sünnitavad kindlal ajal. Kliimamuutused said saatuslikuks vastsündinud loomadele. Kriitika: kadus ka liike, kelle kohta eelöeldu ei kehti. Kõige õigem nende komponentide koos käsitlemine, väljasuremiseks peab olema palju ebasoodsaid tingimusi ühekorraga. Kliima muutumine muutis loodusolusid: tekkisid preeriad, metsad jm. Põhja-Ameerika läänepoolsed alad muutusid kuivemaks ja lagedamaks, idas rohkem metsaseid ja niiskemaid alasid
annaabi.ee 
