hooldamine vastsündinu ninast ja suust tuleb eemaldada lima ja pannakse kohe ema ette, ta limpsib vasika puhtaks, see stim vasika vereringer ja hingamist. See järel tuleb vasikas panna nisa otsa imema,sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisald rohkesti golbuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Abort-tiinuse katkest kuni 210.tiinuspäevani. Enneaegne sünnitus- 211-266 päeva. Ahtrus nim looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikad, kes ei ole 21 kuu vanuselt tiinestunud. Lehmad loet ahtraks kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni.Optim majand kasutus periood võiks lehmadel olla 8-10 a ja eluiga 10-12 a Karja struktuur: lehmad, tiined ja seemendusealised mullikad, lehm- ja pullmullikas, lehm- ja pullvasikad. Käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja asmuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut
Seetõttu on niisugused haiguslikud nähud, nagu pätk, mõigasluu, jänesekand, kõrivilistlus jt muutunud haruldasteks. Ka südame ja kroonilisi kopsuhaigusi esineb vähe (kui need ei ole tingitud halbadest pidamistingimustest). Vana-tori hobuse viljakus on hea. Tänapäevaseid andmeid ei ole, või need ei ole usaldusväärsed, sest noori märasid on vähe paaritatud ja samas on püütud tiinestada suurel hulgal vanu märasid, kes ei ole tiinestunud. 3 Kasutatud kirjandus: http://www.vana-torihobune.ee/ 4
uuslüpsiperiood kui ka kogu laktatsioon. Headel lüpsilehmadel tõuseb uuslüpsiperioodi laktatsioonikõver järk-järgult ning harilikult jõuavad kõrgeimasse punkti esimese lüpsikuu lõpus. Seetõttu on ka energiabilanss negatiivne ja loom toodab oma järglasele piima enda kehavarude arvelt ning kõhnub ning võivad päevas kaotada 0,5 kg. (Sonets jt, 2009) 3.2. Tiineltlüpsiperiood Kui lehm on tiinestunud algab tiineltlüpsiperiood, mis kestab kuni kinnisperioodi saabumiseni. Tiinuse alguses kasvab loode aeglaselt ning ei vaja kasvuks ja arenemiseks lisatoitaineid seetõttu püsib heade lehmade toodang kõrgel, kuid see võib ka langeda. Tiineltlüpsiperioodi esimesel poolel loom piima tootmiseks oma kehavarusid enam ei kasuta ning peavad saama oma energia söödast. Lüpsiperioodi teisel poolel toodang langeb, sest lehm hakkab oma järglase ja järgmise laktatsiooni jaoks varusid koguma
Karja suurenemisel on kindel piir, kui see ületatakse, siis peab madalamal tasemel isend lahkuma. Isased lahkuvad ise, aga madalama taseme emased ajab minema karjas valitsev alfa-ema. 9 Küttimine innaperioodil või pärast seda võib põhjustada sigivate paaride ja karjade lagunemist, suurendades üksikult elavate huntide osakaalu. Tiinestunud emahunt küll poegib ja kasvatab pojad üles, kuid sellistes pesakondades on suremus suur. Kuna üksik emahunt pole võimeline hankima perele toiduks suuri metsloomi, murrab ta lambaid. Hunt on meie looduslikus koosluses loomulik lüli. Seal, kus ta hävitatakse, hõivavad tema koha teised loomad, enamasti hulkuvad metsistunud koerad. Nemad on juhuslik nähtus ega suuda hunti vajalikul tasemel asendada.1 1 N. Laanetu, Hunt õpetab: hoidke paremini oma koeri. http://www.loodusajakiri
Sööda kiire seedimine-95% söödast läbi seedekanali 6-8h jooksul PAARITUSTE JA POEGIMISTE PLANEERIMINE Meie kliimavöötmes sobivaimaks poegimisajaks talv. Sügisel paaritumisel on sigadel mitmekesine sööt ja talvised põrsad on tugevad. Samuti on kesikuid odavam suvel ülal pidada. Sügisel nad nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. SUUREMATES SEAFARMIDES lastakse emistel poegida VOORUDENA. Voorpoegimisel seemendatakse/paaritatakse 1-2 nädala jooksul võimalult palju emiseid. Tiinestunud emised viiakse 1 nädal enne poegimist poegimissigalasse, kus neid hoitakse kuni võõrustamiseni (1 nädal, et siga saaks uue keskkonnaga harjuada ja teha pesa). Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete sigalasse ja põrsad võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigalat kasutatakse ainult poegimiseks ja see alati enne uusi emiseid puhastatakse. SIGADE PIDAMINE *Normaalne põrsas kaalub sündides 1,2-1,5 kg.
210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk.tegurid ja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikaid peaks seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. Optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis-pidamistingimustega, avastada loomade ind õigeaegselt , õigeaegselt looma seemendada, korralik veterinaarne kontroll, kasut.
pesamaterjali. • Emisel peab olema võimalus takistusteta põrsaid imetada. • Põrsastel peab olema pidevalt vaba juurdepääs emise juurde. • Põrsastel peab olema võimalus vajadusel emise eest peitu minna. • Põrsastel peab poegimissulus olema mati või kohase allapanuga kaetud magamisala, kuhu kõik põrsad mahuvad samaaegselt lamama. • Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Emiste lõas pidamine on keelatud. Tiinestunud emiseid (4 näd. pärast seemendamist) tuleb pidada rühmana kuni poegimisele eelneva nädala alguseni. 3) Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid. Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Vastpoeginud emis produtseerib ternespiima, mis erineb oma koostiselt normaalpiimast, sest
hingamist ja vereringet. Kohe panna vasikas nisa otsa imema-saab immuunsuse. 18. Abort-tiinuse katkestamine kuni 210.tiinuspäevani, enneaegne sünnitus-tiinuse katkemine alates 211..266 päevani. Põhjustab riknenud sööda säämine, traumad või muud keskkonnategurid ja nakkushaigused, esmaspoegimise vanus-24-26kuud(15..18+9kuud tiinust), ahtrus-loom, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Lehm, kui ei ole 3kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. MajOp kui lemalt 1 järglane aastas. Vältimiseks: suguloomi hoida õiges toitumises, avastada loomade ind õigeaegselt, õigeaegselt looma seemendada, korralik veterinaarne kontroll. 19. Majanduslik kasutusiga- periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni. Kasulik kui lehm püsib kaua karjas ja temalt saab eluajal palju järglasi ning rohkesti piima. Optimaalne maj kasutuse periood võiks olla lehmal 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. ja eluiga.
kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused, hea söödaväärindus, sead on kõigesööjad. Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Imetavaid emiseid söödetakse puderja söödaga. Emisel peab olema võimalus takistusteta põrsaid imetada. Põrsastel peab olema magamisala, pidevalt vaba juurdepääs emise juurde ja võimalus vajadusel emise eest peitu minna. Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Emiste lõas pidamine on keelatud. Tiinestunud emiseid tuleb pidada rühmana kuni poegimisele eelneva nädala alguseni. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid. Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Ternespiimas on rohkem kuivainet, mineraalaineid, valku, energiat ja C-vitamiini, vähem aga rasva ja piimasuhkrut. Emised toodavad kahekuuse imetamisperioodi keskmisena 7–8 kg piima ööpäevas.
Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk.teguridja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. peaks mullikaid seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis- pidamistingimustega, avastada loomade ind õigeaegselt , õigeaegselt looma seem., korralik veterinaarne kontroll, kasut
Tiinus Tiinus kestab tavaliselt 9 kuud (270-292 päeva). Tiinuse esimeseks tunnuseks on inna ärajäämine. Tiinuse soodustab toodangutaseme langust. Kaheksandal tiinuse kuul jäetakse lehm kinni (s.t enam ei lüpsta). Kinnisperiood ei tohi olla lühem kui 1 kuu ja ei pruugi olla pikem kui 1,5 kuud. Kui lehm ei tiinestu ettenähtud aja jooksul, siis on tegemist ahtrusega. Meil loetakse ahtraks lehm, kes ei ole tiinestunud kahe poegimisjärgse kuu jooksul. Ahtruse põhjuseks võivad olla suguorganite haigused ja söötmisvigadest tingitud närvi- ja hormonaalsüsteemi häired. Näiteks, kui loom ei saa söödaga mõne hormooni tootmiseks vajalikke mikroelemente piisavas koguses, võib indlus hilineda, ära jääda, esineda ebaindlus või tekkida nümfomaania. Samasugused tulemused võivad ilmuda mürgituse puhul, ka hämaras ja niiskes ruumis pidamine võib põhjustada sugulise aktiivsuse langust ning ahtrust.
loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ja teiselt poolt annab võimaluse valida pullide hulgast parimad (paremate ja kõrgema toodanguga vanemate järglased). 57. Ahtruse mõju veisekarja majanduslikkusele Kui lehm ei tiinestu ettenähtud aja jooksul, siis on tegemist ahtrusega. Meil loetakse ahtraks lehm, kes ei ole tiinestunud kahe poegimisjärgse kuu jooksul. Ahtruse põhjuseks võivad olla suguorganite haigused ja söötmisvigadest tingitud närvi- ja hormonaalsüsteemi häired. Näiteks, kui loom ei saa söödaga mõne hormooni tootmiseks vajalikke mikroelemente piisavas koguses, võib indlus hilineda, ära jääda, esineda ebaindlus või tekkida nümfomaania. Samasugused tulemused võivad ilmuda mürgituse puhul, ka hämaras ja niiskes ruumis pidamine võib põhjustada sugulise aktiivsuse langust
- TOIMUB OVULATSOON - AVALDUB PAIGALSEISUREFLEKS - SAAB EMIST EDUKALT TIINESTADA METÖSTRUM Hüpofüüsis toodetakse jätkuvalt LH (luteiniseerivat hormooni) Kollakehad munasarjades kasvavad ja toodavad progesterooni Väheneb östrogeenide eritumine Emakas on tiinestuseks ette valmistatud Välised innatunnused vähehaaval kaovad Emisel kaob paigalseisurefleks Emist seemendada enam ei saa DIÖSTRUM Kollakehade inkretoorne talitlus on kõrgpunktis. Kui emis ei tiinestunud, algab prostaglandiini (emakas produtseeritav hormoon) mõjul kollakehade taandareng Hakkavad tekkima uued follikulid 25. Kuldi seksuaalfüsioloogia. Kuldi sigimisprotsesse kontrollivad kaks hüpofüüsi hormooni: FSH ja LH FSH mõjul toimub munandi seemnetorukestes spermiogenees. Spermiogeneesiks nim sugurakkude arenemist spermideks. Spremiogenees algab kuldil puberdeedi saabumisel ning toimub kuni looma suguvõime lõppemiseni.
Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nimetatakse enneaegseks sünnituseks. Aborti ja enneaegset sünnitust võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskkonnategurid ja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Nagu eespool märgitud, peaks mullikaid seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade keskmine esmaspoegimisiga keskmiselt 31 kuud, mis on tingitud nõrgast söötmisest üleskasvatamisperioodil. Lehmad loetakse ahtraks, kui nad ei ole kolme kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. Majanduslikult optimaalseks loetakse seda, kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtrus on majanduslikult kahjulik, sest saamata jääb piimatoodang ja kasum lehma kohta tervikuna. Ahtruse vältimiseks tuleb:
5. Emiste mittenõuetekohane pidamine tuleb vältida stressi, traumasid. 7. Voorpoegimine, kohtade vajaduse planeerimine sigalas. Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida lühikese aja jooksul voorudena ja sigade eri vanuserühmi peetakse isoleeritult nendele sobivates sigalates. Sigade voorpoegimisel seemendatakse 1-2 nädala jooksul nii palju emiseid, kui neid mahutab poegimissigala (arvestades et kõik ei tiinestu, paaritatakse 20-30% rohkem). Tiinestunud emised viiakse umbes 1 nädala enne poegimist poegimissigalasse, kus nad poegivad ja kus neid peetakse kuni põrsaste võõrutamiseni. Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete emiste sigalasse, kus nad uuesti tiinestatakse. Põrsad viiakse üle võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigala jääb tühjaks ja seal tehakse korralik puhastus ja deso. Paariks päevaks jäetakse sigala kuivama ja siis tuuakse uus voor sisse.
annaabi.ee 
