betoonis. Liiv koos mulla ja lehtedega aga sisaldab palju huumust ning ei sobi betoonis kasutamiseks. 9. Jiireldus Puistematerjalide tihedus ehk puistetiheduseks nimetatakse liiva jt s6mermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jieiivad tiihikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1580 kg/m3. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni tiiitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse. Antud katse puistetihedust v6ib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning jiirelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon. Niiivtiheduse ehk terade tiheduse miiiiramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jaivate ttihikute ruumala. N[ivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate ttihikute mahtu. Antud 3.
Nimelt tolmu- ja savisisaldus on killustiku koostises normeeritud. Peenosiste (alla 0,063 mm) maksimaalne sisaldus jiimetiiitematerjalis v6ib olla I - 4,5yo. Samas mdned nZiitajad ei olnud ka normidele tiiielikult vastavad, mis on m?i?iravad betoonis kasutamiseks. 9. Kordamiskiisimused l. Milliste nciitajate alusel valitalcse killustik betooniks? . Tolmu ja savisisaldus peab jiiiima 1 - 3olo sisse r Tiiitematerjali terade suurima ja v?iikseima l2ibim66du suhe D / d > 1,4 . Killustiku peensusmooduli viiiirtus on tavaliselt 6,5...8,5 I Mida suurem puistetihedus, seda suurem betooni tugevus (1250 - 1400 kg/m3) ! Ndeljate ja plaatjate terade hulk peab j[iima 15 - 50 % I Mida suurem muljumiskindlus, seda vastupidavam on killustik I Killustiku tugevus peab olema betooni tugevusest 1,5 - 2 korda suurem I Merekarpide sisaldus peab jliima alla lUYo
annaabi.ee 
