osakesi liibimOdduga >5 mm peab olema <35o . Osakeste liibimddduga <0,05 mm osakaal antud katses tuli l,l5o , mis on alla l0%o ning >5 mm osakaal jid"nb alla 35Yo, seega on antud liiv ehitamiseks kdlbulik. Samas kui v6rrelda saadud katsetulemusi ning Graafikul 1 valja toodud Soome krohvimistoode juhendmaterjali s6elk6veraid, siis katsetatud liiv ei ole ideaalses soovituslikus koostises, kuna katsetulemus ei jriA tiiielikult iilemise ja alumise piiri vahele. 0,5 - 2,0 mm fraktsioonidega liivaterad jiiiivad ndutavasse vahemikku. Samas terade 0 - 0,5 mm osakaal jriab alumisest piirist viilja ehk neid on liiga viihe ning samuti on ka fraktsiooniga 4 mm. Viimase terade osakaal peaks olema vfiemalt 95Yo,kuid antud katses on see aga86,5Yo. Viimane katsetus seisnes liiva huumusesisalduse miiiiramises. Liivas, mida kasutatakse betooni valmistamiseks, ei tohi leiduda orgaanilisi aineid, mis takistaksid tsemendi kivinemist
betooni klassist - killustiku mark peab tiletama betooni klassi 1,5...2 korda. Antud praktikumis sooritatud katsetetulemuste p6hjal ei ole vdimalik l6plikult hinnata antud killustiku kasutamist betoonis, kuna iiht viiga olulist aspekti me ei miiiiranud. Nimelt tolmu- ja savisisaldus on killustiku koostises normeeritud. Peenosiste (alla 0,063 mm) maksimaalne sisaldus jiimetiiitematerjalis v6ib olla I - 4,5yo. Samas mdned nZiitajad ei olnud ka normidele tiiielikult vastavad, mis on m?i?iravad betoonis kasutamiseks. 9. Kordamiskiisimused l. Milliste nciitajate alusel valitalcse killustik betooniks? . Tolmu ja savisisaldus peab jiiiima 1 - 3olo sisse r Tiiitematerjali terade suurima ja v?iikseima l2ibim66du suhe D / d > 1,4 . Killustiku peensusmooduli viiiirtus on tavaliselt 6,5...8,5 I Mida suurem puistetihedus, seda suurem betooni tugevus (1250 - 1400 kg/m3)
annaabi.ee 
