täidetakse veega. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast, ning sellega kaasnevad tormilised pulmamängud. Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. 5 mm pikkune vastne koorub 4...7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad peamiselt koorikloomadest, aga ka ainuraksetest, tigudest ja mardikavastsetest. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena. Praegu on karpkala tähtsaim soojaveelises tiigimajanduses kasvatatav kala oma kiire kasvu ja maitsva liha tõttu. Looduskaitse alla ei kuulu
Karpkala kasv sõltub eelkõige temperatuurist ja toitumistingimustest. Soodsatel tingimustel kasvab karpkala esimesel aastal 30-40 g, teisel aastal 250-400 g, kolmandal aastal 1500 g raskuseks. Neljandal aastal juurdekasv oluliselt väheneb, seetõttu on ökonoomne karpkala kasvatada kolm suve. Karpkala võib kasvada 110-120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Eesti suurim karpkala püüti 1948. Aastal Lohja järvest ja ta kaalus 18,4 kg. Praegu on karpkala tähtsaim soojaveelises tiigimajanduses kasvatatav kala oma kiire kasvu ja maitsva liha tõttu. Kasvatus. Keskkonnatingimuste ja toidu suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, majanduslikult tasuva suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti kliimas kasvuperiood soojalembese karpkala jaoks liiga lühike ja käive liiga pikk. Eestisse toodi karpkala esmakordselt 1893. aastal tänapäeva Lätist. Kasvatamise eesmärk.
Soodsatel tingimustel kasvab karpkala esimesel aastal 30-40 g, teisel aastal 250-400 g, kolmandal aastal 1500 g raskuseks. Kuna neljandal aastal karpkala kasv aeglustub, on ökonoomne kasvatada neid ainult kolm aastat. Karpkala võib kaaluda kuni 35kilo ja olla seejuures 110- 120cm pikkune. Eestis suurim karpkala kaaluga 18,5 püüti aastal 2010 Vastse-Kuuste järvest. Eelmist rekordit löödi vaid 100 grammiga.(Joonis 5.) Praegu on karpkala tähtsaim soojaveelises tiigimajanduses kasvatatav kala oma kiire kasvu, vähenõudlikkuse ja maitsva liha tõttu.(Martin, 2009) Joonis . Eesti karpkala rekord 2. Kasvatus Keskkonnatingimuste ja toidu suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, majanduslikult tasuva suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti kliimas kasvuperiood soojalembese karpkala jaoks liiga lühike. Eestisse toodi karpkala esmakordselt 1893. aastal tänapäeva Lätist. (Wiki, 2012) 2.1 Kasvatamise eesmärk
Päikeselisel suvepäeval hoidub ta meelsasti veepinna lähedale. Ta suudab elada ka jahedaveelistes kiirevoolulistes veekogudes või mõõduka soolsusega (kuni 5) rannikumeres. Sigimiseks ja maimude kasvuks peaks vee soolsus olema alla 2. Karpkalale soodsaim temperatuur on 1825 °C. ( Martin, R) Karpkala talub hästi ka riimvett. Talve veedavad karbid talveunes veekogu põhjalähedastes kihtides. (Väike-Emajõgi 2003-2005) 2. Kasvatus Karpkala on tähtsaim soojaveelises tiigimajanduses kasvatatav kala, mida kasvatatakse oma kiire kasvu ja maitsva liha tõttu. (Väike-Emajõgi 2003-2005) Karpkala on vähetundlik stressi suhtes- kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Karpkala talub hästi ka sogast ja toitaineterikast vett. ( Tiit Paaver) 2.1Kasvatamine maailmas ja Eestis Karpkala kasvatatakse maailmas 3,2 mln tonni aastas. Ligikaudu 95% toodangust tuleb Aasiast (sh 70% Hiinast) ja vaid 5% toodetakse Euroopas
annaabi.ee 
