Haljasalade kasvupinnased ja multsid
Kasvupinnase
võimet laguneda kokkukleepunud sõmerateks nimetatakse struktuursuseks; struktuursus avaldub
näiteks kaevamisel. Sõmerate suuruse alusel võib eristada makrostruktuure (sõmerate läbimõõt üle
0,25 mm) ning mikrostruktuure (sõmerate läbimõõt kuni 25 mm). Kasvupinnase sõmeraline struktuur
tagab ühelt poolt taimejuurtele sobiva vee- ja õhurežiimi ning teiselt poolt hea kandvuse ning
tihenemiskindluse. Sõmeralises pinnases on taimejuured paremini varustatud nende arenemiseks
vajaliku vee, soojuse, toitainete ja õhuga, kuna sõmerate vahel on palju tühimikke ehk poore, mistõttu
vihma- või kastmisvesi valgub kiirelt kasvupinnasesse ega voola ära mööda maapinda. Samas
takistab kasvupinnase optimaalne struktuur ka vee valgumist liiga sügavale, kuna poorid toimivad
teatavate veehoidlatena.