Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; · tiheasustusalal 50 meetrit § 39. Ranna ja kalda veekaitsevöönd Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses § 40. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine · Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke. · Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada
(vähemalt 30 mm ühe tunni jooksul) Üleujutusriski haldamine (juhtimine) · Üleujutus on üks vähestest riskitüüpidest, mille kohta on olemas Euroopa Liidu direktiiv Üleujutusdirektiiv · Seega üleujutusriskide hindamise kohustused tulenevad nii eelnimetatud direktiivist kui ka hädaolukorra seadusest · Üleujutusdirektiiv nõuab lisaks riskide hindamisele ka nende kaardistamist ja maandamist · Direktiivi nõuete täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium, üleujutus tiheasustusalal hädaolukorra riskianalüüsi eest vastutas Päästeamet, tiheasustusalal aset leidvast üleujutusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani eest Siseministeerium Seis torm, mille käigus veemass kõigub mere ühest äärest teise Ioniseeriv kiirgus · Kiirgus elektromagnetlainete või aineosakeste voog, oma iseloomult laineliskorpuskulaarne · Ioniseeriv kiirgus energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste
sellised kastid kuhu pannakse vanad patareid ja akud, aga kui poodi ei saa vii mingisel põhjusel siis viime need jäätmejaama. Kui meil on vanarauda siis sellle me viime vanarauda ja saame selle eest raha. Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalal konteinerit tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Seetõttu tuleks valida sobiva suurusega konteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkivate jäätmete hulgale. 4 Kasutatud kirjandus: http://www.tallinn.ee/est/prygihunt/Prugi-sorteerimise-juhend 5
NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud! Prügiveo reeglid Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalal konteinerit tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Seetõttu tuleks valida sobiva suurusega konteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkivate jäätmete hulgale. Kuidas prügi sorteerida? Paber ja kartong Pilt 1. Paberi ja kartongi mahutisse tuleb panna: Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid;
pakendi maksumust ega ka selle kogumis- ja taaskasutuskulusid. Pakendiettevõtja peab tagama, et kehtestatud tagatisraha oleks lisatud pakendatud kauba hinnale kogu müügitsükli kestel ja tagasiarveldused tuleb teha iga tagastamistehingu käigus. Pakendid, millele on kehtestatud tagatisraha, tuleb tagasi võtta kauba müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemise ajal. Tagatisrahaga pakendeid ei pea tagasi võtma müügikohad, mille suurus on alla 20 m2 ja kui see paikneb tiheasustusalal. Müügikohad, mille suurus on alla 200 m2, võivad tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul. Sealjuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku ühel km2, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil Pakendijäätmete kogumis süsteemid
elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud! Prügiveo reeglid Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalal konteinerit tühjendada vähemalt üks kord kuus.Seetõttu tuleks valida sobiva suurusega konteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkivate jäätmete hulgale. 3 Kuidas prügi sorteerida? Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna: · Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid; · Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid;
valgele värvitoonile lähedasi värvitoone, mis arvutikuvaril või väljatrükil võivad jääda märkamatuks. 13. Maa-ala plaani mõõtkava valik sõltub projekteerimise lähteülesandest või projekteerimisnormidest ning teostusmõõdistamisel ehitise (eelkõige tehnovõrkude) valdaja ja kohaliku omavalitsuse nõuetest. Üldjuhul kasutatakse mõõtkavasid M1:500, M 1:1000, M 1:2000. 14. Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuste piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid (viimase puudumisel nimed), hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15. Horisontaale ei kanta plaanil:
valgele värvitoonile lähedasi värvitoone, mis arvutikuvaril või väljatrükil võivad jääda märkamatuks. 13. Millises mõõtkavas koostatakse maa-ala plaan? Maa-aluste tehnovõrkude uurimine toimub ainult M 1:500 M 1:1000 teostatavate uurimistööde korral või M 1:2000 puhul tellija erinõudel. 14. Millised andmed kantakse digitaalsele joonisele katastriüksuste kohta? Mida lisatakse kirjanurga kohale? (1) Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuste piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid (viimase puudumisel nimed), hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. (2) Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. (3) Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15. Kuhu ei kanta joonisel horisontaale? Horisontaale ei kanta plaanil:
parendus- ja laiendusplaane (näiteks lisakorrused, lisaukseavad jne). 2.Ehitusluba on luba ehitamise alustamiseks, mille kohalik omavalitsus annab kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. Ehitusluba väljastatakse projekti alusel, mis on hajaasutuses koostatud vastavalt projekteerimistingimustele või detailplaneeringu kohustusega alal (sh tiheasustusalal) vastavalt kehtivale detailplaneeringule. 3. Ehitusettevõtja kohustused 4.Hoonetele esitatavad põhinõuded: 1 otsarbekus ehk funktsionaalsus. 2. tugevus ja püsivus. 3. kestvus, tööiga. 4.tulekindlus. 5. tervisekaitse. 6 keskkonnakaitse. 7.majanduslikkus. 8 nägusus. 5.Hoonete liigitus Vastavalt hoonete otstarbele liigitatakse nad kolme põhirühma: tsiviil-, tööstus- ja põllumajandushooneteks
veehaardele piisab sanitaarkaitseala kehtestamisest, kui arvutatud III piirangute vööndis reostusobjektid korrastatakse. Loodeti ka allikalise Vodja jõe reostust tõkestavale mõjule. Paide linna vahetus läheduses pole põhjaveehaardele paremat kohta ja sügavate veekihtide kasutamine oleks nõudnud kulukamat veetöötlust. See näide tõestab veelkord vajadust säilitada asulate ümber looduslik ala, kuhu on võimalik rajada veehaare, kui senised kaevud tiheasustusalal peaksid reostuma või nende vesi vajab kulukamat veetöötlust (näiteks fluoriooni või raadiumi kõrvaldamist). 17 Karsti ja allikate kaitse Karstil on veevaru kujunemisel väga oluline osa. Põhjavee toitumisel karstilõhede kaudu on suure tähtsusega ka pindalaline infiltreerumine läbi õhukese, vett hästi läbilaskva pinnakatte
väliskontuure kujutavate murdjoonte abil. Kasutatakse erinevaid joonetüüpe. Juhul kui kahte külgnevat pindobjekti eraldab joonobjekt (nt aed, hekk), eraldatakse need pindobjektid vaid vastava joonobjektiga ning pindobjektide piirajad (nt kõlvikupiir) ei kasutata. Ühe kõlvikukontuuri sees võib olla üks kuni kolm erinvat pinnatüüpi kujutavad leppemärki. Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuse piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid, hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. Hoonete mõõdistamise üldised nõuded Hoonete mõõdistamisel peab plaanil kujutav joon andma hoonete ehitusaluse pinna. Hoone väliskontuur on esimese korruse välisseinte kontuur või vundamendisokli väliskontuur juhul, kui see ulatub esimese korruse väliskontuurist väljapoole. 1. korrusest kõrgemal välispiiril väljaulatuvaid osasid või 1. korruse tasapinnas katusega
50 meetrit. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: lageraie, reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas, ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine, maavara ja maa-ainese kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd: Laius on: 1) Mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) Mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) Linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval
Üksikobjektide rühma ümbritseva piiranguvööndi sisepiir kulgeb mööda servmiste objektide välispunkte ühendavat mõttelist joont. 6) KOV tasandil kaitstavad loodusobjektidmaastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Selle ümber 50 m kaugusele ulatuv kaitsevöönd. Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, va kasvav mets ja viljapuud, tohib raiuda üksnes KOV loa alusel. Menetlus: reeglina avatud, algatab kkministeerium eksperdi vm isiku (igaüks!) ettepanekul. Ettepanek > ekspert vaatab üle > KKmin või KOV algatab menetluse > ilmub teade (AT, KOVile ja maaomanikule tähitud kiri) > avalik väljapanek > avalik arutelu > ala võtab
jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) maavara kaevandamine; 5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Tulenevad looduskaitseseadusest. Eesti seadusandluse kohaselt on vähemasti 75 nähtust, mis võivad kitsendada maa-ala kasutust. Nendeks on kõikvõimalikud
säilitamine. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: · reoveesette laotamine; · matmispaiga rajamine; · jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; · ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine; · maavara ja maa-ainese kaevandamine; · mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks; · lageraie. Kalade kudemis- ja elupaikade kaitse. Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrusega nr 58 kehtestati olulisemate lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ja nende veekogude vee kvaliteedi- ja kontrollinõuded.20 3. VEEHOID
annaabi.ee 
