Maskideball
..Issand, kuidas ma olen küll
eksinud! Ja tollele headust täis inimesele haiget teinud! Mitte tema ei pea minult
andestust paluma, vaid tema õilis hing peab mulle armu heitma!...Kas nii siis lõpebki
meie lugu, Marc?
Vaikus, mida häirivad vaid üksikud vihmapiisad.
Marc jookseb lava äärde, ent märgates Adeelet peatub.
Vaikselt ja aeglaselt, kergendatud naeratus suul, hiilib mees Adale selja tagant ligi.
Muusikaks sobib "Für Elise" meloodia, mis on segunenud vihma tibutamisega.
Marc sulgeb kätega Adeele silmad, too põikleb eemale ja vaatab ehmunult tagasi.
Olles Marci märganud, viskub talle kaela.
Adeele: Marc!
Marc: Ada! Lõpuks ometi ma leidsin su!
Adeele: Otsisid sa kaua, mu vaene läbivettinud hulkur?
Marc: See, mis oli, enam ei loe, kallis Adeele! Mind ei huvita minevik mis olnud, see
olnud sinna ei saa enam midagi parata!
Adeele: Oh, Marc! Ma...ma...
Marc: Tasa! Ma ei taha enam rääkida! Oleme lihtsalt nii...
Adeele: Aga su ema?
Marc: Mis temaga on?
annaabi.ee 
